Kurtna järvede äärde autoga sõita ei tohiks
2. detsember 2012, 21:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurtna maastikukaitseala kõige erilisemad järved on ühtlasi piirkonna elanike meelispuhkepaigad, mistõttu tuleks tõsiselt mõelda, kuidas neile inimtegevusega avaldatavat mõju vähendada.
Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis koostatav Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2013-2022 peab valmis saama kahe kuu pärast. Lisaks kaitseala loodusväärtuste kirjeldamisele ja ülevaatele neid mõjutavatest teguritest esitatakse selles ka üksikasjalik tegevusplaan koos ajakavaga ning ettepanekud kaitse-eeskirja muutmiseks.
"Kurtna kaitseala peamine väärtus on eritüübilised ja -ilmelised järved, ennekõike Martiska järv, Liivjärv, Nõmme järv, Valgejärv ja Ahnejärv, " ütles üks kaitsekorralduskava koostajaid Tiit Vaasma. "Kogu järvede ala on tugevalt mõjutatud tööstusest: loodes suletud Ahtme kaevandus, läänes Estonia kaevandus, idas Sirgala karjäär ja turbaraba, keskel Pannjärve liivakarjäär. Lisaks mõjutavad kaitseala seal käivad inimesed, kes loodusega pahatihti ebaviisakalt käituvad."
Puhkajaid mujale suunata
Suvel tehtud külastusuuringutega taheti selgust saada, kus inimesed kaitsealal sagedamini käivad ja kuidas käituvad, kus nad nii palju käia ei tohiks ja kuhu neid tuleks suunata. Enim külastatavateks osutusid Liivjärv, Valgejärv, Martiska järv ja Rääkjärv, kusjuures kolm esimest neist on haruldased, Natura järved ning liiva-alade vähetoiteliste järvedena vajavad inimmõju eest tõhusamat kaitset.
Kindlasti ei hakka keegi inimestel nende järvede ääres puhkamist keelama, küll aga saab külastajaid rohkem teiste, vähem ohustatud järvede äärde suunata - näiteks võiks Rääkjärve puhkeala laiendada ning Nõmme järve rannaala roostikust puhastamisega inimestele paeluvamaks muuta. Ka Kurtna Suurjärve ääres võiks puhkajaid rohkem käia. Rahva seas populaarse Liivjärveni jõudmine tuleks aga keerulisemaks muuta - ennekõike nendele, kes autoga suisa järve kaldale tahavad sõita.
Tiit Vaasma märkis, et kuigi RMK on teedele tõkkeid ette pannud, kisutakse need välja ja sõidetakse ikka; isegi puid on maha võetud, et autoga läbi pääseda. Järves pestakse pesu ja autosid, järvede lähistele tuuakse prahti ja ka ohtlikke jäätmeid. Kui kaitseala ümbritsev tööstus lisaks veel ka veetaset alandab, võtab järvede kinnikasvamine aina rohkem hoogu.
Kaevanduse ja veehaarde mõju
Kaitsekorralduskava kohaselt tuleks järved põhjalikult inventeerida ning selle käigus otsida ka võimalikke kaitsealuseid liike. Seiret vajab Vasavere veehaarde mõjupiirkonda jäävate Kuradijärve, Martiska järve ja Ahnejärve veetase ning väljaselgitamist Estonia kaevanduse ida suunas laienemise mõju kaitseala edela- ja lääneosa järvedele. Kaitsealal olevad aktiivsed põlevkivivarud tuleks kindlasti passiivseteks arvata.
Eesti Energia Kaevanduste arendusjuht Kalmer Sokman soovitas välja töötada korraliku hüdrogeoloogilise mudeli, et oleks selge, kui palju tohib põlevkivi, turvast ja liiva veel kaevandada.
Järve Biopuhastuse keskkonnaspetsialist Julia Nestor ütles, et ettevõte soovib edaspidi Vasavere veehaardest veevõttu suurendada, sest joogivee tarbijaid tuleb juurde. Teadlaste hinnangul tuleks aga praegu sealt võtta lubatud veekogust pigem vähendada, sest pärast renoveeritud veehaarde kasutuselevõtmist tänavu suvel on veetase piirkonna järvedes oluliselt alanenud, seda vaatamata vihmasele sügisele.
Loodusliku veereiimi taastamiseks tuleks kaitsealal sulgeda mõned omal ajal rajatud kraavid, millel enam otstarvet pole, ning kinnikasvamise vältimiseks järvede kaldaalad puhastada ja neid järjepidevalt hooldada. Tulekahjude korral ei tohiks kustutusvett võtta Natura järvedest - 2006. aastal võeti rabapõlengu kustutamiseks vett Valgejärvest, mille tagajärjel järve veetase ligemale kaks meetrit alanes.
Samuti soovitatakse uues kaitsekorralduskavas kaitseala piire muuta, nõnda et see laieneks teisele poole Pannjärve ja selle ala madalsood oleksid samuti kaitse all; piiriks jääks siis Vasavere jõgi.