Uurimise või survestamise huvides?

Kaheks ööpäevaks trellide taha pistetud Lohusuu volikogu esimees Toivo Kivi süüdistab uurimisasutusi selles, et nad kasutasid arestimaja selleks, et survestada teda omaks võtma kriminaalkuritegu. Tegelikult pole see ju esimene kord, kui mõni uurimise alla sattunud omavalitsusjuht arestimajja paigutatakse. Meenutagem kas või Kohtla-Järve linnapead Jevgeni Solovjovi, kes siis, kui linnavalitsus läbi otsiti, samuti arestimajja pandi, ning hiljem keeldus kohus teda kuni kuueks kuuks vahi alla võtmast, pidades seda põhjendamatuks.

See, et Toivo Kivi hoiti trellide taga täpselt 48 tundi, nagu seadus seda ilma kohtu sanktsioonita teha lubab, viitab küll sellele, et sel moel püüti teda mõjutada käituma uurimisele soodsas ja talle endale ebasoodsas suunas. Vastasel juhul oleks võinud ta ju kohe pärast ütluste andmist näiteks järgmisel päeval vabastada, kui kardeti, et Kivi võib hakata näiteks asitõendeid kõrvaldama. Läbiotsimised ja võetused olid ju selleks ajaks tehtud.

Igatahes on uurijate käitumine vähemalt kõrvalt vaadates seda arusaamatum, et tegemist ei ole mingi paadunud pätiga, vaid isikuga, kelle rahvas on valinud juhtima ühe omavalitsuse volikogu.  Ka riigikohus on öelnud, et isikult eeluurimise ajal vabaduse võtmine on äärmuslik meede.

Loomulikult otsustab inimese süüdiolemise või süütuse kohus, ent ka kohtueelne uurimine mitte ainult ei peaks toimuma, vaid ka näima tänapäeva Eestis asjaliku ja professionaalsena.