/nginx/o/2013/05/31/11992303t1hb92e.jpg)
Omavalitsuse võimalused „tondilosside“ linnapildist kaotamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/31/11992303t1hb92e.jpg)
Viimasel ajal on meedias palju kajastust saanud Ida-Virumaal juba aastaid eksisteeriv probleem - linna ilmet rikkuvad lagunenud, räämas ja ohtlikud ehitised. Kuigi hoonete omanikel esineb seadusest tulenev kohustus tagada, et nende omandis olev ehitis vastaks kehtestatud nõuetele, esineb praktikas siiski mitmeid vastupidiseid näiteid. Tihtipeale on sellisteks meedias "tondilossi" nimetuse saanud hooned.
Tondilossi tekkimise taga võib olla näiteks kunagi hoone soetanud omaniku luhtunud äriplaan. Niisugused hooned kipuvad tühjalt seisma jääma ning omanikul puudub ka pahatihti tahe või finantsiline võimalus täita jätkuvalt hoonega kaasnevat haldamiskohustust (nt tagada, et hoone ei muutuks varisemisohtlikuks).
Omaniku haldamiskohustuse täitmise järelvalve- ja kontrollifunktsioon lasub aga kohalikul omavalitsusel. Järelevalvet tegeval kohaliku omavalitsuse ametiisikul on õigus (aga ka kohustus) teha ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitis ei vasta ettenähtud nõuetele. Näiteks siis, kui hoone on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.
Mida see ametiisiku ettekirjutus endast täpsemalt kujutab? Tegemist on dokumendiga, kus kohalik omavalitsus juhib hoone omaniku tähelepanu sellele, et ehitis ei vasta kehtestatud nõuetele, ning kohustab omanikku viima ehitise nõuetega vastavusse. Üldjuhul sisaldab selline ettekirjutus ka hoiatust sunnivahendi kohta, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Sunnivahend ongi see instrument, millega omavalitsus saab selliste hoonete omanikke korrale kutsuda, mõjutades neid ettekirjutust täitma.
Ettekirjutuse täitmata jätmisel on kohalikul omavalitsusel õigus trahvida hoone omanikku sunnirahaga. Selle ülemmääraks füüsilisele isikule on 1300 ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Siiski tuleb silmas pidada, et kohustuse täitmise tagamiseks peab omavalitsus valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
Äramärkimist väärib ka see, et sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada korduvalt. Seega kui kohalik omavalitsus teeb isikule ettekirjutuse hoone korrastamiseks, hoiatades teda, et selle täitmata jätmisel trahvitakse teda 300 euroga, ei vabane isik hoone korrastamiskohustusest vaid 300 euro tasumisel. Omavalitsusel esineb õiguslik alus isikut vajaduse korral ka korduvalt trahvida. Seda kuni kohustuse täitmiseni.
Sunniraha kõrval esineb ka teine võimalik sunnivahend. Asendustäitmine.
Tegemist on instrumendiga, kus valla- või linnavalitsus võib ettekirjutuse hoone omaniku kulul täita ise või nõuda selle täitmist kolmandalt isikult. Ehk juhul, kui ehitise omanik ettekirjutust hoone nõuetele vastavusse viimiseks ei täida, tekib omavalitsusel õigus seda ise teha ning sellega tekkinud kulud omanikult välja nõuda. Siinkohal võib probleemseks osutuda kantud kulutuste hoone omanikult hiljem kätte saamine. Ilmselt ka seetõttu on asendustäitmine praktikas vähem levinud.
Asendustäitmise kohaldamise tuntuimaks näiteks (ühtlasi ka pretsedendiks) on Pärnu linnavalitsuse koostatud ettekirjutus hotell Delfine ebaseadusliku osa lammutamiseks. Hotelli omanikud ettekirjutusele ei reageerinud ning seetõttu korraldas Pärnu linnavalitsus ise hoone osa lammutamise. Vaidlus jõudis riigikohtuni, kus õiguse sai Pärnu linnavalitsus. Praeguseks on hotell Delfine ebaseaduslik osa lammutatud ning omanikud Pärnu linnale lammutamise kulud summas 63 743,69 eurot tasunud. Ülaltoodust nähtub, et asendustäitmine võib praktikas olla mõningatel juhtudel kohaliku omavalitsuse jaoks parim võimalik viis eesmärgi saavutamiseks.
Mõnda tüüpi "tondilosside" lammutamiseks ja ümbruskonna korrastamiseks esineb ka toetuse taotlemise võimalus. Näiteks alates 2012. aastast on võimalus pöörduda taotlusega keskkonnainvesteeringute keskuse poole. Seeläbi on toetust võimalik saada maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamiseks, sellest tekkinud jäätmete käitlemiseks ja maa-ala koristamiseks. Toetuse taotlejaks võivad olla nii kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mõningatel tingimustel ka mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Praeguseks on väljatoodud projekti raames Ida-Virumaal juba toetust antud Jõhvi vallavalitsusele (militaarehitise likvideerimine), MTA-le Mõisa Valdus (Iisaku vallas laudahoone lammutamine) ja Maidla vallavalitsusele (laudakompleksi likvideerimine). Kahtlemata esineb Ida-Virumaal käesolevale toetusele vastavaid ehitisi veelgi. Tuleb vaid ise aktiivne olla ning sellekohane taotlus sisse anda.
Ülaltoodust nähtuvalt esineb kohalikul omavalitsusel mitmeid võimalusi "tondilosside" probleemiga võitlemiseks. Küsimus peitub tihti hoopis tahtes sellega aktiivselt tegelda.