Nagu polekski kellegi asi

Sellest saab juba kaks kuud, mil tavalisest rutiinist põhjalikema proovidega avastati, et paari tuhande elanikuga Oru linnaosa joogivesi sisaldab tervisele kahjulikke mürgiseid aineid.

Siiani on vastuseta küsimused, mis ja kes sellise reostuse põhjustasid, kui kaua see kestis ja milline on selle mõju Oru inimeste tervisele. Kusagilt ei paista ka välja, et riigi vastavad asutused, nagu näiteks keskkonnainspektsioon või terviseamet, erilise aktiivsusega neile tõsistele küsimustele vastuseid otsiksid.

Ometigi on seda teadmist vaja. Üks asi on süüdlase tuvastamine ja tema vastutusele võtmine, kui see peaks olema veel võimalik. Märksa tähtsam on aga, et lekkekolde tuvastamine võimaldab hinnata, kui kaua on inimesed reostatud vett tarbinud. Selle põhjal saab hinnata, millist kahju see inimestele on avaldanud.

Kuid ka ilma reostuse põhjust teadmata oleks vaja teha Oru inimestele põhjalikum tervisekontroll, analüüsida süvitsi sealsete elanike haigestumise ajalugu ja hinnata, millised seosed võivad sel olla benseenise vee tarvitamisega. Mida kiiremini seda teha, seda suurem peaks olema tõenäosus õige raviga inimeste tervist parandada.

Muidugi on linnavõimude ja vee-ettevõtte Järve Biopuhastus jaoks praegu esmatähtis küsimus, kuidas võimalikult kiiresti kindlustada Oru inimestele ohutu veevarustus. Väga häid lahendusi ei ole. Uue veetrassi rajamiseks võib kuluda aega rohkem kui aasta, sobivat filtrit pole samuti seni õnnestunud paigaldada.

Esialgu tuleb Orul leppida veetsisternide ja teadmatusega...