Inimtervis on põlevkivitööstuse osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tänavu varakevadel avalikustas riigikontroll oma põlevkivitööstuses tehtud auditi tulemused, mis põrmustasid senise riikliku põlevkivipoliitika.
Kriitilisest auditist järeldus, et riik pole viimase seitsme aasta jooksul saavutanud õigupoolest ühtegi põlevkiviga seotud suuremat eesmärki. Maavara ei kaevandata efektiivselt. Keskkonnamõju pole vähenenud ning keskkonnatasude süsteem ei motiveerigi ettevõtteid seda tegema. Riik ei teeni põlevkiviga väärilist tulu. Uue arengukava koostamiseks vajalikud uuringud on tegemata. Järelevalve kaevandamiskoguste üle on nõrk jne.
Üks oluline aspekt, mida auditis väljendatud kriitika puudutas, on lisaks keskkonnamõjule ka mõju inimeste tervisele.
Viimasega seoses tuleb tunnistada, et kuigi põlevkivitööstuse negatiivne mõju inimeste tervisele on aimatav, ei tea me selle ulatust ning tegelikku iseloomu. Riigil on olemas küll mõningaid statistilisi andmeid siinse piirkonna elanike tervise ajaloo ja praeguse seisukorra kohta, kuid mingit põhjalikumat uuringut, mis seostaks inimeste tervist just põlevkivitööstuse mõjuga, pole ju seni tehtud.
Viimased terviseuuringud pärinevad veel nõukogude ajast, ent praeguseks on tööstuse tehnoloogia, selle keskkonnamõjud ning ka põlevkivitööstuse intensiivsus muutunud.
Põlevkivitööstuse mõjust inimese tervisele saab avalikkus aeg-ajalt infokilde peamiselt lugude põhjal, mis kajastavad tööstuses oma tervise kaotanud inimeste kohtuskäimisi oma endise tööandjaga. Ent on siililegi selge, et see on vaid jäämäe tipp.
Nüüd kavandab terviseamet laiemat uuringut, mis annaks konkreetsema pildi sellest, kuidas põlevkivitööstus siinsete inimeste tervisele mõjub. Kummaline on see, et seda ei tehtud näiteks eelmise riikliku põlevkivi kaevandamise arengukava koostamise käigus. Ent hea, et selleni on jõutud vähemalt nüüd, sest see lisab uuele dokumendile (arengukava aastateks 2016-2030) oluliselt tõsiseltvõetavust.