Väikese koha suur poliitika

Põhjaranniku reedeses numbris on kaks lugu Ida-Virumaa omavalitsustest, mis räägivad sellest, kuidas väikeses kohas võivad mõne inimese isiklikud solvumised või ambitsioonid mõjutada kohalikku võimu.

Veidi pentsik lugu Lohusuust, kus autode parkimise pärast tülli läinud vallaametnikud teineteise suunas teravusi jagavad, võiks tunduda tähtsusetu juhtumina, mis ei tohiks avalikkusele huvi pakkuda. Ent see näitab ilmekalt, et mida väiksem on omavalitsus, seda tühisemad võivad olla põhjused, mis mürgitavad tööõhkkonda ühes vallas. Lohusuu on olnud pikemat aega hea näide sellest, kuidas poliitilised vastuolud on lahvatanud peamiselt inimeste isiklike halbade suhete pinnalt.

Ka Narva-Jõesuu, millest tänases lehes juttu on, pole Eesti mõistes suur linn. Aga sealtki tuleb üsna tihti uudiseid arusaamatust võimuvõitlusest. Meie toimetuse poole on pöördunud ka kuurortlinna elanikke, kes on väljendanud muret siinses võimuladvikus toimuva üle. Inimesed ei saa näiteks aru, miks on tarvis linnas levitada mingeid tõmmiseid küll volikogu esimehe poolt-, küll vastuargumentidega ja miks on üldse tarvis võitlusele toolide pärast jõudu kulutada, kui linnas on tegelikult kuhjaga probleeme, mis lahendamist vajavad.

Kõige selle taustal tuleb veel kord rääkida haldusreformist ning vajalikkusest suuremate omavalitsuste järele. Sest elu on ju korduvalt näidanud, et väikeses kohas võib väikesest tülist või emotsioonist tõusta suur riid, mis aga ei pruugi sugugi hästi mõjuda omavalitsuse juhtimisele.