:format(webp)/nginx/o/2019/05/31/12218293t1he16a.jpg)
"Kui aus olla, siis neid neljarealisi ei juhtu." Nõnda ütles vahetult enne riigikogu valimisi Viljandimaa ajalehe Sakala debatil reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi, andes mõista, et erakondade valimiseelsed lubadused on selgelt üle võlli.
Ta täpsustas, et tee-ehitus on riigi püsifunktsioon, mida tehakse jõudumööda, aga mitte kampaaniakorras.
Vaadates sel nädalal avalikustatud riigieelarve strateegiat aastateks 2020-2023, on näha, et Ligi prognoos on läinud täppi. Dokumendis, milles võimulolevad erakonnad lepivad kokku, milliste suuremate asjade peale riik lähiaastatel raha kulutab, on maanteede neljarealiseks ehitamiseks raha kavandatud vaid üksikutele lõikudele. Ida-Virumaal mitte ühelegi kilomeetrile.
Seda hoolimata sellest, et eelmine majandusminister Kadri Simson kinnitas alles mullu korduvalt, et juba 2025. aastal saab teineteisest 50 kilomeetri kaugusel asuvast Jõhvist Narva sõita mööda neljarealist teed. Tõsi, ega teistegi erakondade poliitikud selles osas oluliselt tagasihoidlikumad olnud. Jürgen Ligi enda parteikaaslane, idavirulastelt riigikogusse pääsemiseks vajalikul hulgal hääli välja meelitanud, Eerik-Niiles Kross kuulutas, et kogu Tallinna-Narva maantee neljarealiseks ehitamine peaks olema prioriteet.
Seega ei saa enam pugeda ka selle taha, nagu erakondadel valimislubadustega sageli kombeks: meie teeks küll, aga näete, koalitsioonipartner pole nõus. Nüüd on ju kõik nõus, aga matemaatikat ei õnnestu kuidagi ära rääkida.
Praegused valitsusparteid on avalikkusele võlgu selgituse, kuidas nad üht oma põhilubadust täita kavatsevad. Kui see on aga võimatu, siis tasuks Jüri Ratasel, Mart Helmel ja Helir-Valdor Seedril ühel õhtul koos "Aktuaalse kaamera" otsesaates paluda vabandust selle eest, et võimulepürgimise nimel sai igasugu taevamannat kokku lubatud. Inimesed saavad aru ja küllap osa ka andestab.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)