Mul oli piinlik

Riho Breivel, riigikogu liige, EKRE

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Selle nädala kolmapäeval ja ka neljapäeval oli mul piinlik, isegi väga.

Vana sõber saatis riigikogu saalis toimunud lippude arutelu kohta e-kirja, mille sisu oli lühike ja ühemõtteline: "Klounid! UM."

Tõsi, ma poleks osanud arvatagi, et nii üheselt mõistetav küsimus võib nii mõistusevastase arutelu üles keerata.

Milles küsimus? Asi peaks ju selge olema: "Kaunistagem Eesti kojad kolme kodu värviga..."

See peaks igale eesti inimesele selge olema, samuti see, et parlamendi esindussaal ongi meie avalik koda.

Eri võimud on ka varem sinna oma sümboleid toppinud ja suure vaevaga oleme me neist lahti saanud. Ka sinimustvalge tagasitoomisel olid interrinde saadikud seisukohal, et punalipp peab seal olema kõrvuti rahvuslipuga.

Kas siis tõesti ei suuda me rahulduda omaenda sümbolitega ka praegu, kas me peame kindlasti orjameelselt otsima ülemvõimu koos tema sümbolitega?

Tekib ka küsimus, miks peaksime esindussaali meie rahvuslipu kõrvale lubama lehvima ainult ühe liidu lipu, mille liige Eesti on. Sellisel juhul tuleks ka NATO või näiteks ÜRO, samas miks mitte ka julgeolekunõukogu sümboolika, kuhu me vastselt liikmeks saime, oma kotta aukohale lubada.

Mina olen veendunult sellise lähenemise vastu.

Tegelikult on mõistlik niisugused küsimused lahendada riigikogu juhatuse poolt, mis oligi koalitsiooni eesmärk, et selle arutelu käigus mitte narriks teha nii ennast kui ka kogu riigikogu.

Kuid mida teha, kui populism kaalub üles selle, mis on põhiseaduslikult selge, kaitsta rahvusriiki ja tema sümboleid.

Tahaks loota, et me edaspidi ei anna riigikogu tegevustes põhjust meid klouniks nimetada.

Tagasi üles