:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/07/27/12410508t1h5f0e.jpg)
Kortermajade läheduses asuvate põldude lägaga väetamine on varemgi pannud osa linnainimesi nina kirtsutama.
JUHTKIRI Maa- ja linnaelu konflikt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid sellist pahameeletormi ja mitmesuguste vandenõuteooriate levikut, nagu vallandus sotsiaalmeedia kohalikes gruppides sel nädalal, pole varem olnud. Ka keskkonnainspektsioon tunnistab, et nii palju kaebusi pole varem neile esitatud.
Võimalik, et seekord sai hais võimenduse kuumade ilmade, ebasoodsa tuulesuuna või mingi muu asjaolu tõttu. Aga olemuslikult on maa väetamisega kaasneva õhku paiskuva lõhna üle kurjustamine põline naabrusesse jääva maa- ja linnaelu konflikt.
Olemuslikult peaks ju selline naturaalselt mahe põldudele rammu andmise viis olema loodus- ja inimsõbralik. Ka linnainimesed eelistavad enamasti sellist toitu. Aga samas tuleb neist ka aru saada, et kui selline harjumatu hais tungib mitmete päevade jooksul nende kodudesse, siis häirib see elu ja tekitab ka pahameelt.
Ega siin muud lahendust saagi olla, kui mõlemad osapooled peaksid teineteisega rohkem arvestama. Kui selline töö ees seisab, siis tuleks põllupidajal sellest ka lähikonda jäävatele inimestele teada anda, et see neile ootamatult ninna ei kargaks ega paneks kahtlustama, mis jama nüüd lahti on. Seda eriti piirkonnas, kus on lähedal ka mitmesuguseid keemilisi ja ohtlikke aineid töötlevaid ettevõtteid.
Kui enne on teada antud, mis päevadel läga panek aset leiab, siis lepib enamik inimesi sellega suurema porinata. Võimaluste piires tasuks arvestada ka ilmastikuoludega, et need haisu levikule liialt palju hoogu sisse ei puhuks.