Kui Viru vangla 2006. aastal Jõhvis loodi, oli kohapeal ka hirme turvalisuse vähenemise pärast. Neid hirme hajutati väidetega, et linna tuleb juurde sadu jõustruktuuride töötajaid ning see lisab märkimisväärse osa töökohti. Tõsi ta on, Viru vanglas ja selle juures on veidi alla 500 töökoha. Ja need pole sugugi mingid viletsapalgalised: Viru vangla töötajate töötasu on algusest peale olnud kõrgem kui teistes kinnipidamisasutustes. Ent sellest hoolimata on tööjõunappus olnud vanglas aastaid probleemiks.
JUHTKIRI: Aastaid lahendamata tööjõumure
Piirkonnas, kus tööpuudus on üks riigi suuremaid, tundub korraliku töötasuga täitmata kohtade probleem justkui ebaloogilisena. Kuid siin on ilmselt mitmeid tegureid, mis tööjõupuudusele kaasa aitavad.
Esiteks on vanglatöötajatele seatud üsna karm filter, et nad üldse oma tausta tõttu sinna sobiksid. Tööleasumisel ei kombita läbi mitte ainult inimese enda minevik, vaid määravaks võivad saada näiteks ka sugulaste teod.
Teiseks, vangla pole tavaline töökeskkond, mistõttu igaüks ei pea selles juba psühholoogilistel põhjustel vastu.
Aga olulised on ka muud tegurid. Näiteks ei saa kinnipeetavatega päevast päeva kokku puutuv ametnik oma tööd korralikult teha, kui ei oska lisaks riigikeelele ka vene keelt.
Viru vangla on üks suuremaid riigipoolseid tööandjaid maakonnas ning tundub kummaline, et rohkem kui 10 tegutsemisaasta jooksul pole leitud lahendust töötajate puudusele, mis, nagu osutab õiguskantsler, on suureks julgeolekuriskiks. Ehk oleks abi, kui karmid sobivustingimused üle vaadata?