JUHTKIRI Kas seadus kaitseb opositsiooni õigusi?

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eelmisel nädalal saatis riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Katri Raik kõikidele Eesti omavalitsustele päringu, milles soovitakse teada, kuidas on tagatud kõigi kohalike omavalitsuste valimistel valituks osutunud volikogu liikmete kaasamine otsuste tegemisel. Jutt on eelkõige opositsioonisaadikute kaasamisest komisjonide töösse. Aga ka näiteks vallaasutuste nõukogu liikmete määramise põhimõtetest ja nende tasustamisest jne. 

Katri Raigil on piisav kogemus Narva volikogust, et teada, kuidas seal asjad siiani käinud on: opositsioon on seal alati olnud tõrjutud võimalikult kaugele nurka. Sama praktikat on kasutanud Kohtla-Järvel juba üle 20 aasta võimutsenud keskerakondlik enamus. Kuigivõrd teistmoodi pole olnud asjad Sillamäel ning viimasel ajal, mil Jõhvis on võimul olnud Keskerakonna − Ossipenko koalitsioon, ka maakonnakeskuses. Just Jõhviga seonduvalt oli viimane näide, kus majandus- ja eelarvekomisjoni ei kaasatud opositsiooni peaaegu üldse, välja arvatud komisjoni aseesimees, keda koalitsioonil ei õnnestunud seadusest tulenevalt eemale lükata.  

Päringu eesmärk on võimalikud seadusemuudatuste algatamised, et tagada opositsioonile valimistulemusega proportsionaalne osalus volikogu töös. Iseasi, kas need algatused, kui nad eelnõuks muutuvad, üldse riigikogus läbigi lähevad. Sest ülalmainitud praktikad nimetatud omavalitsustes näiteks Ida-Virumaal on juurutatud omavalitsustes, kus on võimul praeguse valitsuse juhtpartei Keskerakond või sellega seotud jõud. 

Tagasi üles