Habras naisterahvas möirgava mootorratta seljas

"Mu hell ja õrn metsloom" − nõnda nimetab Žanna Novitskaja oma Suzukit. Foto: Erakogu

Mootorratast kiputakse pidama eelkõige meeste "atraktsiooniks", kus naise koht on parimal juhul baikeri selja taga, halvimal juhul aga motika kõrval. Ent üha rohkem on raudruuna sadulasse hakanud istuma ka õrnema soo esindajaid. Mis võiks olla efektsem kui üks õbluke naisterahvas müriseva mootorratta seljas? Selliseid naisi imetletakse, neile vaadatakse järele... Kohtla-Järvelt pärit Žanna Novitskaja soetas oma esimese mootorratta juba 15 aastat tagasi.

Žanna on ametilt kondiiter ning teeb imelisi torte. Ta sõidab jalgrattaga, rull- ja iluuiskudega, ent niipea kui ilmad soojaks lähevad, kulutab ta peaaegu kogu oma tööst vaba aja mootorrattale. Isegi siis, kui see tal parajasti garaažis seisab, on ta siiski alati perenaise lähedal: korteri seinu kaunistavatel fotodel ning suurel pildil, mille sõbrad Žannale 50. sünnipäevaks kinkisid.

Vaadates seda õblukest naisterahvast, kahe täiskasvanud poja ema ja vanaema, on esmapilgul raske uskuda, milline ohtlik hobi tal on ning kui palju mehisust temas tegelikult peitub.