/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Eelmistest kohalikest valimistest alates on Jõhvis igal kevadel või suvel vallavõim vahetunud. 2018. aastal, kui toonane Neglasoni-Ossipenko koalitsioon plaanis vallavanema kohalt tagandada Aleksei Naumkini, eelistas mees ise tagasi astuda. Tema asemele sai Martin Repinski, kes pärast skandaaliküllast karjääri lahkus mullu kevadel riigikogusse.
Siis sai ametisse Repinski parteikaaslane Max Kaur, kes lubas taastada vallavalitsuses töörahu. Nüüd kõigub vallavanema tool ka Kauri istumise all. Kurioosne võib esmapilgul tunduda aga see, et vallavanemat tahavad maha võtta tema enda erakonnakaaslased − need, kes Kauri aasta tagasi sellesse ametisse välja pakkusid. Ülejäänud jõud volikogus on plaani suhtes pigem skeptilised.
Praegusele vallavanemale heidavad tema enda võitluskaaslased ette, et ta ei suuda juhtida ja ei kontrolli vallavalitsuse liikmete tegevust. Mida see täpsemalt tähendab, pole päris selge ja annab võimalusi mitmeteks tõlgendusteks. Ent kogu selle loo tagant paistavad ühe volikogulasest ettevõtja kõrvad.
Vallavalitsusel on juba mõnda aega olnud üsna pingelised suhted koalitsiooni kuuluva Allan Männiga, kes on mullu avatud Pargi keskuse sisuline ja tegelik arendaja. Probleemid tekkisid kasutusloa väljastamisega, sest abivallavanem Natalja Abel leidis, et keskus ei ole päris selline, nagu esialgu plaaniti. Tagatipuks telliti Pargi keskuse projektile analüüs, mis leidis, et arendaja on valda hanitanud, vähendades keskusealuse maa väärtust. Selle tõttu esitab vald nüüd ettevõtjale ka karme nõudmisi.
Raudkindlalt ei saa muidugi väita, et Pargi keskusega seonduv on ainus näiline põhjus, miks vallavanemat ja koos sellega kogu praegust vallavalitsust tahetakse maha võtta. Aina segasemaks kiskuv lugu põhikooli kolimisega annab lisavõimalusi vallavalitsusele etteheiteid teha, ent kurb on see, et üle poole tuhande Jõhvi õpilase tuuakse ohvriks siinsele poliitilisele võitlusele.