/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Turism on viimastel aastatel olnud Ida-Virumaa kõige vilkamalt kasvav majandusharu. Kui kunagi tekitas selle valdkonna arendamisplaan siin iroonilisi märkusi, siis praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Aasta-aastalt on turismi valdkonna näitajad kasvanud ja mis seal salata, selle nimel on ka pingutatud ja investeeritud.
Ida-Virumaa vaieldamatu trump turismi valdkonnas teiste maakondade ees on selle mitmekesisus: lisaks tööstuspärandile eripalgeline loodus, võimalus puhata nii spaades kui veekogude ääres, harrastada seiklusturismi, uudistada piiriäärseid alasid ning tutvuda siinsete linnadega.
Aga mida rohkem turism areneb, seda rohkem saame teada, et see valdkond on ülitundlik igasuguste kriiside korral. Olgu tegemist siis klassikalise majanduskriisiga, kus töötuse ja sissetulekute langusega kaasneb inimeste reisivõime kahanemine, või täiesti erilaadse tervisekriisiga, nagu kevadine koroonapandeemia.
Muidugi tabas see ka meie turismisektorit ootamatult ja valusalt ning kahjuks just turismihooaja lävepakul. Tundub siiski, et tänu toetusmeetmetele suudeti suuremaid põntse vältida ning nagu ka tänasest Põhjarannikust saab lugeda, on turismiasutuste tulevikuootused pigem positiivsed. Jah, me ei tea sellest väidetavast teisest koroonalainest, kuidas ja millal ning kas ta üldse tuleb. Me ei tea ka, kui ulatuslik saab olema oodatav pandeemia mõju maailma, Euroopa ja Eesti majandusele. Kuid vähemalt praegu tundub, et turismisektori tervislik seisund on iga päevaga üha parem.