JUHTKIRI Tõehetk tööjõuturul tuleb nüüd

Riik on kriisiaja palgahüvitiste maksmise lõpetanud.

FOTO: SCANPIX

Riik on tõmmanud joone alla kriisiaja palgahüvitiste maksmisele. Märtsi, aprilli, mai ja juuni eest maksti töötukassale esitatud avalduste alusel 17 560 ettevõtte ligemale 138 000 töötajale kokku 256,5 miljonit eurot. 

Ida-Virumaal olid näiteks kõige suuremad toetuse saajad Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Kaevanduste töötajad, kellele tuli riigieelarvest palgaraha kokku 1,8 miljonit eurot.

Töötasu hüvitamine on olnud üks suurema mõjuga riigipoolseid abimeetmeid, mis on võimaldanud ära hoida tööpuuduse veelgi järsemat kasvu. Augusti alguses oli Eestis registreeritud 51 000 töötut, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui aasta tagasi. 

Kas just kõik 138 000 palgatoetuse saaja töökohad oleksid läinud koondamisele, on keeruline hinnata, aga suur osa neist ilmselt kindlasti. Palgatoetuse maksmine võimaldas võita aega, et hinnata, kas tavapäraste tulude teenimine on võimalik või mitte. 

Lähikuud annavad sellele täpsema vastuse ja üheks selgeks indikaatoriks saabki see, kui terava nurgaga hakkab tõusma tööpuuduse kõver. Olukorras, kus ettevõtted suudavad küll vältida pankrotte, kuid on kaotanud käibest 20-25 protsenti ning selle taastumist lähitulevikus oodata pole, ei ole võimalik senist töökohtade arvu säilitada. 

Olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui uute haigusjuhtude sagenemisel tuleb hakata taas rakendama ettevõtlust pärssivaid piiranguid. Ei saa eeldada, et ka riik suudaks senisel suhteliselt heldel moel palgatoetusi taas maksma hakata. Kuid uued toetusmeetmed tööpuuduse kasvu pidurdamiseks tuleb sügiseks valmis seada. 

Tagasi üles
Back