Meelis Paavel: muutused on tööelu lahutamatu osa

Meelis Paavel, Eesti töötukassa juhatuse esimees Foto: ERR

Sisenesime kriisi peaaegu täis tööhõivest. Märtsi algul oli registreeritud töötuse määr 5% ringis. Paari esimese kuuga kasvas töötute arv 50 000 inimeseni, viimasel kolmel kuul on registreeritud töötuse hoogne kasv pidurdunud.

Me olime tegelikult valmis kiiremaks kasvuks. Seda aitas ära hoida töötasu hüvitis, mis leevendas järsku majanduslangust ja pehmendas šokki tööturul. Kui töötasu hüvitise toel saab enamik ettevõtjaid oma tegevust jätkata, siis on see meede igal juhul ennast tõestanud.

Suvel olukord tööturul stabiliseerus, kuid sügisel on oodata registreeritud töötuse uut kasvu. Kui suureks need numbrid täpselt kujunevad, on raske prognoosida. Tööturul on praegu palju määramatust. Nii mõnigi sektor on taastunud üsna kiiresti, aga on ka neid, kes on siiani jäänud kriisist puutumata, kuid keda ootavad raskused alles ees.

Tavapäraselt hakkab töötus sügisel kasvama, ilmselt näeme seda ka sel aastal, aga suuremas mahus kui varem.

Augustis ja septembris lõpevad töötasu hüvitisega kaasnevad koondamispiirangud, mis toovad kindlasti kaasa töötuse kasvu. Samal ajal lõpeb ka turismihooaeg, mis annab praegu tööd paljudele. Tavapäraselt hakkab töötus sügisel kasvama, ilmselt näeme seda ka sel aastal, aga suuremas mahus kui varem.

Kui suur tõus olema saab? Kas töötute arv tõuseb 70 000−75 000 juurde või kasvab nii suureks, nagu oleme oma mustemates stsenaariumites prognoosinud ehk 100 000 registreeritud töötu juurde? Loodame parimat, aga valmistume halvimaks.

Võin julgelt öelda, et nii rahaliste võimaluste kui ka inimeste poolest oleme järgmiseks võimalikuks ootamatuseks valmis. Töötukassa on valmis nii hüvitiste maksmiseks, töö kaotanud inimeste nõustamiseks kui ka täiendus- ja ümberõppe võimaluste pakkumiseks. See ongi meie töö − kriisiolukorras kiiresti reageerida ning aidata kaasa sellele, et inimene leiaks talle sobiva ja väärtusliku töö.

Iseenda tuleviku kindlustamise olulisust mõistavad ilmselt kõik inimesed, hoolimata sellest, kas nad hetkel õpivad, töötavad või hoopis otsivad tööd. Kõik inimesed, kelle töösuhe on lõppenud või kelle töökoht on ohus, on oodatud töötukassasse, et uurida vabu töökohti, õppimisvõimalusi ja ka näiteks ise ettevõtlusega alustamise variante.

Usun, et iga inimene leiab uue võimaluse. Mõnel võtab see vähem aega, mõnel veidi rohkem. Professionaalse nõu saamiseks on kõige lihtsam pöörduda töötukassa nõustaja poole, kes on vahetus kontaktis tööturul toimuvaga ning teab tulevikuametite prognoose ja käimasolevaid muutusi.

Lisaks eraisikute nõustamisele pakub töötukassa koolitustoetust ka tööandjatele uute töötajate värbamiseks, töötajate koolitamiseks muutuste olukorras ja eesti keele oskuse arendamiseks.

Toetava meelega ja heast töötajast lugu pidav tööandja võiks korraldada tööd võimaluse korral nii, et töötaja saaks osaleda ka tasemeõppes, omandada vajaduse korral kutseharidust, rakenduskõrgharidust või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrgharidust − ka siin saab töötukassa töötajale mitmel juhul nõustamise ja toetustega appi tulla.

Lõpetuseks tahan öelda, et kriisi ajal ei toimunud tööturul mitte ainult koondamised ja töösuhte lõpetamised, vaid paljud tööandjad värbasid sel perioodil uusi töötajaid. Üle 22 000 inimese on eriolukorra algusest tänaseni tööle läinud. Töötukassa kaudu on praegugi pakkuda ligi 10 000 töökohta ja vabade töökohtade arv Eesti tööturul on kindlasti suuremgi.

Tööturul toimuv näitab juba mõnda aega, et muutusteks peavad valmis olema nii töötajad kui ka tööandjad. Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Oluline on olla enda täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks valmis.

Vaadates sügisesse, tahan öelda, et hoiame enda ja teiste tervist.