/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tänases Põhjarannikus kirjeldatud juhtum, kus prügiveofirma Ekovir juba teist korda hankeperioodi jooksul taotles Kohtla-Järvel suurt jäätmeveoteenuse hinna tõusu, paneb küsima, kas see ongi olnud ettevõtte äriplaan: võita hange konkurentidest mitu korda odavama hinnaga ning siis hakata omavalitsuselt hinnatõusu luba manguma.
Peale Kohtla-Järve on ettevõte seda praktiseerinud mujalgi. 2017. aastal tekitas Jõhvi võimude luba tõsta järsult prügiveo hinda tõelise poliitilise tormi, kus võimud olid avalikkuse surve all sunnitud sellekohase otsuse tühistama. Kuigi hiljem jäätmefirma ikkagi oma tahtmise sai. Kuid juba toonase juhtumi valguses ütles olukorda sekkunud konkurentsiamet, et selline hinna tõstmine hankeperioodi jooksul seab kahtluse alla selliste hangete mõttekuse.
Tõepoolest, hankeid tehaksegi seetõttu, et saada eelkõige soodsaima maksumusega kaup või teenus. Jäätmeveoteenus on teenus, mida korraldatud jäätmeveopiirkonnas iga majapidamine eraldi endale meelepärast firmat valides tellida ei saa. Seda teeb kohalik omavalitsus ning hanke tulemusel selgub ka, kui palju hakkab inimene oma jäätmete eest näiteks eeloleva viie aasta jooksul maksma.
Kui hankeperioodi jooksul hinda omavalitsuse nõusolekul tõstetakse, on see eelkõige oma elanike huvide kahjustamine, aga ebaaus ka nende ettevõtjate suhtes, kes samuti hankel osalesid, kuid ei võitnud. Kohtla-Järve linnavõimudel jätkus arukust seekord hinnatõusu taotlus tagasi lükata. Küllap mõeldi lisaks kõigele muule sellelegi, et kohalikud valimised on vaid aasta kaugusel.