/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/10/12/13408906t1h1473.jpg)
See, milliseks kujuneb Ida-Virumaa tulevik, oleneb suurel määral sellest, kuivõrd hästi ja tõhusalt õnnestub kasutada sadu miljoneid eurosid, mis on piirkonnale terendumas Euroopa Liidult nii-öelda õiglase ülemineku fondist, millele Eesti riik peab lisama oma osa.
Poliitikute jutu põhjal käib jutt seega ligikaudu poolest miljardist eurost ning tänavuse aasta lõpuks ehk juba kahe ja poole kuu pärast peab Eesti esitama oma ettepanekud, kuidas seda raha Ida-Virumaa elujärje parandamiseks on kavas kasutada.
Tore, et mõni aeg tagasi viis rahandusministeerium läbi elanike küsitluse, millele vastas üle 1500 Ida-Virumaa tulevikust huvituva inimese. Seoses õiglase üleminekuga on toimunud ka hulganisti koosolekuid ja arutelusid nii silmast silma kui ka veebi vahendusel.
See oleks justkui avalikkuse kaasamine, aga lõppkokkuvõttes on oluline, kuidas sünnivad siiski otsused, mille põhjal selgub, millistele ettevõtmistele hakatakse raha taotlema ja mis lükatakse kõrvale. Kuidas ja milliste kriteeriumide põhjal need pingeread koostatakse? See on esialgu üsna tume maa.
Mida vähem see protsess otsustavas faasis läbipaistev on, seda lihtsamalt on oma huve võimalik peale suruda eelkõige omakasust lähtuvatel huvigruppidel. Olgu need siis ettevõtjad, kes tajuvad õiglase ülemineku raha toel priske kasumi teenimist, või poliitikud, kes näevad juba vaimusilmas, kuidas nad ilmuvad, rind kummis, valijate ette, et teatada, kuidas vaid tänu nendele on miljonid Ida-Virumaale jõudnud.