JUHTKIRI Võimust sõltujad võiksid kohalikust poliitikast hoiduda

Volikogu esimehe haamer. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Juriidiliselt on piiratud väga väike hulk Eesti kodanikke, kes ei saa kandideerida kohalikesse volikogudesse. Ülejäänutele on see põhiseaduslik õigus, mille kasutamist ei saa kuidagi keelata. 

Samas võiksid ettevõtjad, kelle äritegevus sõltub olulisel määral kohaliku võimu otsustest, olgu need hanked ja muud tellimused, planeeringud või investeeringute tegemise valikud või midagi muud, ise hoiduda poliitikas osalemisest. See tuleks kasuks nende endi heale nimele ning hajutaks ka omavalitsuselt korruptsioonihõngulisi kahtlusi. 

Piir mõjuvõimuga kauplemise tuvastamisel on küllaltki õrn. Eestis on mitmeid kohtupretsedente, kus seda on õnnestunud tõestada, ja neidki, kus prokuratuur on jäänud pika ninaga. Samas on avalikkuse silmis hämmingut tekitanud nii õigeks- kui ka süüdimõistvad otsused. 

Kui ärimehed, kelle firmade käekäik sõltub suuresti avalikust rahast, on ise koalitsioonide lammutajad ja kokkupanejad või omavad seejuures otsustavat häält, nagu see mitmes Ida-Viru omavalitsuses on olnud ja on praegugi, siis jätab see paratamatult mulje oma mõjuvõimu ärakasutamisest omakasu huvides. 

Tihtilugu ei kandideeri nad ka mitte nendes omavalitsustes, kus on nende tegelik püsiv elukoht, nagu seadus eeldab, vaid nendes, millega on seotud nende ärihuvid. Sel juhul oleks ausam nimetada võimule pürgivaid valimisliite konkreetsete asfaldipanijate või kinnisvaraarendajate firmade nimede järgi, aga mitte püüda jätta eksitavat muljet, justkui nad hoolitsevad hirmsasti kogu selle omavalitsuse käekäigu eest. 

Kohalik võim peab pingutama selle nimel, et ta ka näiks võimalikult ausa, puhta ja läbipaistvana.