JUHTKIRI Lootuse süst

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pühapäeval ka Eestis alanud vaktsineerimine koroonaviiruse vastu on esialgu märgilise tähendusega sündmus, mis süstib lootust, et koroonaeelsesse elukorraldusse tagasi pöördumine ei ole võimatu. 

Tasub silmas pidada, et lähikuudel ei muutu igapäevases elus veel suurt midagi. Vaktsineeritute osakaal on esialgu väike ning selle mõju ei avaldu samuti kohe. Seepärast jäävad viimastel aegadel normiks saanud maski kandmine, distantsi hoidmine ning muud reeglid ja piirangud ikka veel möödapääsmatuks, et ohjeldada viiruse levikut. 

Kui aga tasapisi suureneb tervishoiutöötajate hulk, kes on nakatumise eest kaitstud, siis see vähendab tõenäosust, et meditsiinisüsteem variseb kokku selle tõttu, et suur hulk arste, õdesid ja hooldajaid on ise rivist välja langenud. Kui järgemööda saavad vaktsineeritud ka hooldekodude elanikud, üle 70aastased, krooniliste haiguste põdejad ja teised riskirühmadesse kuuluvad inimesed, muutubki selle viirusega toime tulemine ja kõrvuti elamine juba oluliselt lihtsamaks. 

Loomulik on, et osa inimesi on uue vaktsiini suhtes kõhklevad, peljates võimalikke kaasnevaid kõrvalmõjusid, sest iga asi, mis on uus ja tundmatu, tekitab kahtlusi. Küll aga tasub nõustuda Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisiga, kes ütleb tänases Põhjarannikus, et meditsiinis kaaluvad arstid oodatava kasu ja kahju suhet. "Praegu on meil põhjust loota, et see kasu, mis võib sellest vaktsiinist tõusta, kaalub kindlasti üles selle võimalikud kõrvalmõjud," leiab ta.