Ühelt poolt ei ole vallavalitsuse ühe töötaja oma seisukohtade avaldamine avalikus ruumis kaugeltki kõige tähtsam küsimus, millega peaks tegelema. Loomulikult on ka igaühel õigus oma mõtteid talle sobivas sõnapruugis vabalt avaldada.

Samas on oluline mõista, millist avalikku rolli üks või teine inimene oma ametiga kannab. Avalike suhete spetsialist on valla esindusnägu ja ruupor. Ametist tulenevalt esindab ta iga oma väljaütlemisega ka Jõhvi valda ja kujundab selle mainet. 

Toimunule nii tema enda kui ka vallavõimude poolt järgnenud õigustamiskatsed, et tema mõtteid justkui kontekstist välja oleks rebitud või et need sõnad, mida ta kasutas, ei olnud lingvistiliselt ropud, on pigem lapsikud ning neid ei saa tõsiselt võtta. Kujutagem ette, milline reaktsioon järgneks, kui samamoodi esineksid avalikkuse ees presidendi või peaministri suhtekorraldajad. Kohalikul tasandil on Kaldre samas rollis. 

Vallavalitsus ei ole andnud selget vastust, miks võeti sellesse ametisse ilma konkursita tööle inimene, kes pole selles rollis ilmselgelt pädev. Kui võimuliidul oli oma leeri inimesele vaja ilmtingimata maksumaksja kulul töökoht tekitada, siis olnuks ausam luua juba esoteerikanõuniku koht. 

Kõige olulisem on aga valla väärikuse küsimus. Kui vallavõim soovib, et teda seostatakse Kaldre labase sõnakasutusega, siis seda ta ka saab. Vallavalitsusel oli võimalik kohe tunnistada, et juhtus piinlik lugu, ja selle eest vabandust paluda. Aga isegi seda ei tehtud. Volikogu liikmetel on võimalik anda vallavalitsuse käitumisele hinnang ja kaitsta sellega valla mainet.