Janek Pahka: millised on Kohtla-Järve linnavõimude prioriteedid?

Copy
Janek Pahka, valimisliit Restart Kohtla-Järve
Janek Pahka, valimisliit Restart Kohtla-Järve Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Ära seleta mulle, mis on sulle tähtis. Näita mulle eelarvet ja ma ütlen, mis on sulle tähtis." Need on Ameerika presidendi Joe Bideni sõnad. Kohtla-Järve linnavõimu prioriteete ilmestab ette valmistatud käesoleva aasta eelarve suurepäraselt.

Linna laste haridus ei ole tähtis, inimeste sotsiaalne hakkama saamine ei ole tähtis. Valitsemine on tähtis. Just sellised väärtused vaatavad meile eelarve kavandist vastu.

Kohtla-Järve linn on sunnitud majanduse languse ja maksutulu vähenemise tõttu kärpima oma käesoleva aasta eelarvet 2 miljoni euro võrra. Kärpekäärid tabasid karmilt hariduse ja sotsiaalteenuste valdkonda. Seejuures ei tekita linnajuhtidele mingit piinlikkust oma palgataseme säilitamine ja üldiste valitsemiskulude suurendamine. 

Kohtla-Järve tänavuses eelarves on hariduse kulusid kärbitud 2,8 miljoni euro võrra ja sotsiaalhoolekandele minevaid kulusid ligi 1 miljoni euro võrra. Kuid valitsemise kulusid on suurendatud 203 000 euro võrra.

Hariduse kulusid on kärbitud 2,8 miljoni euro võrra ja sotsiaalhoolekandele minevaid kulusid ligi 1 miljoni euro võrra. Kuid valitsemise kulusid on suurendatud 203 000 euro võrra.

Lisaks on põhikuludest 2 miljonit eurot suunatud investeeringuteks, mis iseenesest ei ole ju halb plaan, kui oleks hea maksude laekumise aasta ja põhikulusid ei peaks kärpima. Teab ju iga pere, et kui söögi, elektriarve ja laste kooliraha jaoks on raha vähem kui varem, siis tuleb uue auto ostmisega oodata.

Kuid linnajuhid nii ei mõtle. Nendele on 2021. aasta valimiste aasta ja on vaja saada võimalikult palju pilte lintide lõikamistelt, asfalteeritud teedelt, purskkaevude äärest ja ilusatelt linnaväljakutelt. Küll need õpetajad  kannatavad ära lisatasuta aasta, sest ametnikel on vaja valimiskampaania ajal keskväljakul fotosid teha ja üritusi korraldada.

Eelarve seletuskiri ei ole ülemäära jutukas selles, kes ja millest hariduse valdkonnas  ilma jääb. Kas kärpe alla läksid õpetajate lisatasud, huviringide juhtide tasud või kunstikooli õppematerjalid? Kas laste ekskursioone tuleb nüüd vähem? Aga kes saab endale 200 000 lisaeurot valitsemiseks? Kas linnajuhtide valimiste aastal suurenevad esinduskulud vajavad katmist? Või läheb see raha hoopis juhtide enesereklaamile hiljuti sõlmitud meedialepingu alusel, sest jällegi − on ju valimiste aasta? 

2. veebruari Põhjarannikus möönab Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, et elada tuleb kokkuhoiu režiimis, kuid kahetsusväärselt jätab lisamata, et see käib hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkonna teenuste ja töötajate kohta, mitte linnajuhtide kohta. Ei ole tulnud infot, et linnajuhid oleks otsustanud panna ennast kokkuhoiu režiimile ja vähendanud oma palkasid solidaarselt nende sadade linnaelanikega, kes kriisis töötuks on jäänud.

Kohtla-Järve linn on haridusele eraldatud raha poolest omasuuruste linnade hulgas viimaste seas: kui Eestis keskmiselt kulutavad omavalitsused 5000 eurot õpilase kohta aastas, siis Kohtla-Järve kulutab 3347 eurot. Naabervallas Jõhvis kulutatakse 4122 eurot, Lüganuse vallas 5352 eurot ja Toila vallas 5792 eurot. Mida siin veel on võimalik kärpida?

Noortele peredele on üks olulisemaid kriteeriume, mille alusel nad valivad endale elukohta, koolihariduse kvaliteet. Koolimaja peab olema nüüdisaegne, õpetajad head professionaalid hea palgaga ja koolis peavad olema tugispetsialistid lapse arengu toetamiseks. Ükski nendest kriteeriumidest ei näi olevat Kohtla-Järve linnavõimudele prioriteet, nagu ilmekalt näitab eelarve. Jutud sellest, et tehakse kõik selleks, et linn areneks, on lihtsalt seest õõnsad sõnad.

Meil on tungiv soovitus, ma isegi ütleksin, et nõue linnakodanike nimel: käesoleva aasta eelarves tuleb kõigepealt paika panna hariduse kulud, laste huviringide ja vaba aja ning sotsiaalhoolekande kulud ja siis vaadata, milleks veel raha üle jääb. Kus on teie prioriteedid, hea linnapea?

Tagasi üles