Lüganuse vallas kerkinud emotsioonid koolikorralduse tuleviku üle ei saa kedagi üllatada. Eriti väiksemates omavalitsustes on koolivõrgu ümberkorraldamine kohalikele elanikele oluline ja sageli valulik teema. Sest tundub ju vale, et kohas, kus on aastaid haridust antud, kus on õppinud praeguste laste vanemad ja ehk nendegi vanemad, tõmmatakse klasside hulka koomale või suletakse kool hoopis. Ja kõige tugevam argument selliste reformide vastastel on muidugi see, et haridusvõrgu kokkutõmbamine suretab kohapealset elu veelgi.
JUHTKIRI Valus, kuid vältimatu koolireform
Eks neil põhjusil olegi paljudes kohtades valusaid ümberkorraldusi edasi lükatud. Sellest polegi nii palju aega möödas, kui hariduskired lõõmasid Alutaguse vallas, kui vallavanem Tauno Võhmar pidas otstarbekaks sulgeda Iisakus gümnaasiumiklassid. Sellest tõusis torm ja vallavalitsus pole enam teemat tõstatanud.
Lüganuse juhtumi juurde tagasi tulles ei ole kuidagi loogiline, et 8400 elanikuga omavalitsus suudab ülal pidada viit kooli, kus õpib kokku vähem kui 700 last. Kui öeldakse, et lükkame reformi veel edasi, siis tekib küsimus: mida see annab? Pigem nõuab senisest rohkem raha, mida võiks kasutada õpetajate palgatõusuks või kohaliku elukeskkonna parandamiseks.
Koolireformi teema tõstatamist ei julge ükski võim tavaliselt ette võtta vahetult enne valimisi. Seda üllatavam on Lüganuse praeguse vallavõimu julgus panna oma otsaesine valmis, saamaks sinna templit "koolisuretaja". Seda on võimalik vältida vaid põhjalike ja arusaadavate argumenteerimiste saatel, mis eeldab kahekõnet valla elanikega.