/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/03/15/13679820t1h945a.jpg)
Ida-Virumaal on tänavugi oodata põnevaid kultuuri- ja spordisündmusi, millele riik rohkem kui 200 000 euroga hoogu juurde annab. Eeldus on, et üritus oleks vähemalt maakondliku tähtsusega, aga veel parem, kui see meelitaks mujaltki Eestist publikut, kes jätaks raha ka siinsetesse toitlustus- ja majutuskohtadesse.
Ida-Virumaa kultuurifoorumil tuli välja kohalike mure, et mõned festivalid peibutavad peamiselt pealinna rahvast, kuigi võiks rohkem köita ka kohalikke. Ürituste korraldajad rääkisid oma kogemustest, et uute sündmustega harjutamine peab olema järjepidev, aga kui tee lõpuks idavirulase südamesse leitakse, on tasuks lojaalne publik.
Debatis kerkis muu hulgas küsimus, kas on üldse mõtet arutleda Ida-Virumaa kultuurielu tuleviku üle, kui inimesi vaevavad elulised mured: mis saab siinsest tööstusest, kas töökoht jääb alles või kas nende tagahoovi ehitatakse tuumajaam?
Tegelikult ei peaks kultuurist ja majandusest rääkima kui teineteist välistavatest, vaid ikka täiendavatest valdkondadest. Kultuuri osatähtsust kohaliku elukeskkonna ja majanduse rikastamisel ei saa ülehinnata ka ajal, kui tuleviku suhtes valitseb ebakindlus.
"Just kultuurivaldkond on Ida-Virumaa eriliselt särama löönud ja sellest teemast tasub alati kinni hoida," arvas kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman. Vaadates, kui palju on viimastel aastatel meile uusi põnevaid kultuuriettevõtmisi juurde tulnud, saab sellega vaid nõustuda ja loota, et nende vastu suureneb ka kohaliku publiku huvi.