JUHTKIRI Kohalikud valimised ja parteilipud

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Olukorras, kus kõigil on päevast päeva keelel ja meelel koroonapandeemia ning sellega toimetulek, valmistutakse kohalikes omavalitsustes eeloleval sügisel toimuvateks valimisteks. 

Tundub, et mitmel pool Ida-Virumaal on tänavu valimised tulemas põnevamad kui varem. 

Narvas algasid sündmused juba mullu, kui kukutati aastaid võimu nautinud niinimetatud voronovlaste leer. Aga seda vihasem tõotab tulla võitlus uue volikogu koosseisu kohtade pärast.

Ka Kohtla-Järvel on senisele võimule vastandujad lubanud suurt lahingut. Jõhvis pole valimisvõitlus aga raugenud eelmistest valimistest saati.

Lüganuse valimisi saab ilmselt jätkuvalt saatma 2017. aasta haldusreformi vari ning sellest tulenevad kired haridusreformi ümber. 

Eks igas omavalitsuses on oma kuumad teemad ning poliitiliste jõudude vahekorrad. Ent mis tänavu on veel teisiti: mitmetes Ida-Viru omavalitsustes, kus aastaid, isegi aastakümneid on valitsenud Keskerakonna hegemoonia, on selle partei mõjuvõim ja toetus sulanud nagu märtsikuine lumi. Seda himuramalt on aga teised erakonnad hakanud siiapooole vaatama. 

Pealinna parteikontorid ootavad oma kohalikelt jüngritelt, et nüüd kohe pandaks kokku kohapealsed parteinimekirjad, kellega valimislahingusse tormata. Samal ajal pole need erakonnad ise aastaid eriti midagi teinud selleks, et kohapeal oma organisatsioone tugevdada. Parteilipu heiskamine omavalitsuses vaid enne valimisi ei pruugi anda oodatud tulemust. 

Samal ajal ootavad aga kohalikud inimesed võimu, kes nende elu ja muresid mõistab, mistõttu pole neile tähtis mitte see, mis värvi on võimul olija lipp, vaid hoopis see, mida ta peale lipuheiskamise veel suudab.