Anvar Samost: "Ees seisab hulk majanduse kiire kasvu aastaid"

Anvar Samost, ajakirjanik Foto: ERR

Eesti majanduse kasvuväljavaated on suurepärased. Nii näitavad äsja avalikuks tehtud Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid, aga nagu ikka jääb küsimus: kuidas pidu lõpeb?

Rahandusministeerium ennustab tänavu majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsenti. Seejuures on rahandusministeerium Eesti Pangast konservatiivsem. Keskpank prognoosib 2021. aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti ja 2022. aasta kasvuks viis protsenti.

Need 2022. aasta kasvuennustused on suurusjärgus, mida Eesti majanduspoliitika ametlikud kujundajad on alates eelmise kümnendi algusest buumi-kriisi tsüklite valuliste kogemuste põhjal hinnanud pigem riskantseteks ja jätkusuutmatuteks. Eestile soovitav sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv on rahandusministeeriumi ja eriti keskpanga vaates kuskil kahe ja nelja protsendi vahel.

Samuti on eelmise aastaga võrreldes mõlema institutsiooni prognoosidesse tagasi tulnud kindlus.

Vaesed jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks.

Mullu aprilli alguses ei teadnud tõesti mitte keegi, milliseks koroonapandeemia mõju maailma, euroala või Eesti majandusele kujuneb. Pigem räägiti kahekohalise arvuga määratavast kukkumisest, pakuti vahemikke. Nüüd oleme naasnud esimese komajärgse kohaga määratud täpsuse juurde, mis kaugema pilguga vaadates on alati olnud natuke koomiline, aga paraku sellist sisendit riigieelarve tegemine nõuab.

Teadmatus koroonaviiruse ja tema edasiste arengute suhtes on ka praegu suur, kuid paljud olulised asjad on siiski selged.

Esiteks, arenenud riikides on alanud vaktsineerimine. See kulgeb eriti hästi Ameerika Ühendriikides, mis on jätkuvalt maailmamajanduse suunanäitaja. Teiseks, Hiinas, maailma vabrikus, on viirus karmide meetmetega kontrolli alla saadud. Ameerikas ja Hiinas on seega alanud majanduse kiire taastumine. Kolmandaks, piirangud on jätnud suure osa olulistest majanduse valdkondadest puutumata, kannatavad või seisavad laias laastus vaid reisimise, turismi ja teenindusega seotud ettevõtted, nii ka Eestis.

Oluline, isegi kõige olulisem, on keskpankade ekspansiivse rahapoliitika peatumatu jätkumine. Seda toetavad nii USAs kui Euroopas ennenägematud valitsuste abipaketid, mille mõju saab olema olenemata vähesest ettevalmistusajast ja päevapoliitilistest rõhuasetustest väga suur.

Raha tuleb sellega üleujutatud turgudele veel juurde. Varade niigi järsu kasvunurgaga hinnad saavad lisatõuke üles.

Pole keeruline järeldada, et kirjeldatu lisab sotsiaalseid pingeid. Koroonakriis on kohelnud eliiti, kellele on kaugtöö kättesaadav, ning ühiskonna vaesemaid ja tõrjutud kihte, kel polnud viiruse ja seatud piirangute ränkade mõjude eest pääsu, väga erinevalt. Nüüd saab lahknemine hoogu, juba on naljatoonis V-kujulise ja U-kujulise taastumise kõrval koha sisse võtnud K-kujuline taastumine. Vaesed jäävad vaesemaks ja rikkad saavad rikkamaks.

Eestis lisandub majanduse arengusuunda mõjutavatele ülemaailmsetele teguritele kohalik teise pensionisamba reformi esimese lainega vabaneva 1,3 miljardi euro efekt. Just selle põhjal on nii Eesti Pank kui rahandusministeerium 2022. aasta viieprotsendises SKP kasvus nii kindlad.

Suures pildis pole oluline, kas 150 000 inimese poolt halvasti ja kallilt juhitud pensionifondidest välja võetud miljard läheb otse igapäevasesse tarbimisse, laenude tagasimaksmiseks või kinnisvara ostmiseks. Ühel või teisel viisil kiirendab see Eesti sisemaist nõudlust ikka.

Teine kohaliku majanduskasvu kiirendaja − ja pikemas kui 2022. aasta vaates − on valitsuse enda tegevus. Juba üksi uue üle poole miljardi euro maksva Tallinna haigla rajamine peaks tagama ehitussektorile kõva tõuke ja tooma isegi Soomest veel sinna jäänud ehitusala inimesi tagasi kodumaale. Aga kohe on suure hooga lahti minemas Raill Balticu ehitus, mille mahud on Eesti osas mitu korda suuremad.

Kui viiruse taandudes esmalt regionaalne turism peaks taastuma, siis näeme viit protsenti ületavat aastast majanduskasvu, aga ka kõrgeid inflatsiooninäitajaid mitmeid aastaid järjest.

Kogu loetletud toredusega tuleb kaasa palju riske. Millal, millised neist ja kuidas realiseeruvad, me ei tea.