:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/15/14071399t1h78d7.jpg)
Sel teisipäeval mõistis Tartu ringkonnakohus korruptsioonikuriteos süüdi Jõhvi volikogu esimehe pärast seda, kui enne olid kaks kohtuastet ta õigeks mõistnud.
JUHTKIRI ⟩ Juristide keel ja talupojamõistus
Vaidlus käib selle üle, kas Neglason sooritas kuriteo, kui volikogus hääletas aastaid tühjalt seisnud ruumide rendile andmise poolt OÜ-le Corrigo, kellega tal oli töösuhe. Rent pidi toimuma tasu eest ning Corrigo kohustus investeerima lisaks ruumidesse 250 000 eurot. Toona jäi tehing siiski ära, sest Corrigo leidis, et sellistel tingimustel pole tal kasulik seda sõlmida. Ent ometi läks Neglason kohtu alla ning Tartu ringkonnakohus on teisel katsel leidnud, et Neglason tegutses Corrigole kasu toomise nimel.
Sellistes asjades on tavainimesel tihti keeruline sotti saada. Sest talupojatarkus ütleb, et toonasest tehingust oleks kasu saanud eelkõige vald, kelle huvide eest ju volikogu esimees seisma peab. Aga juristidel on oma keel ja loogika ning sageli pole sellel midagi pistmist talupojatarkusega. Eriti nii keerulises valdkonnas, nagu seda on korruptsiooniasjad. Kuidas ka see asi ei lõppeks, on nimetatud kriminaalasi olnud nii kapole kui ka prokuratuurile korralik läbikukkumine, sest suurem osa mahukast süüdistusest vajus juba esimese protsessi ajal kokku ning prokurör pidi olulisematest etteheidetest taganema. Neljast süüdistatavast on lõpuks alles jäänud vaid üks ning sedagi episoodis, kus neli kohtunikku on andnud õiguse Neglasonile, kolm aga prokuratuurile. Näis, mida ütleb nüüd riigikohus.