Mida arvab vanaema sellest, et oled Ameerikas ja pole isegi valinud veel eriala, mis kindla peale leiva lauale tooks?
Ta lihtsalt tahtis, et mul oleksid praktilised teadmised, mida saaks elus rakendada. Nüüd ta rõõmustab minu üle. Kui Ameerikasse kolisin, pidin esimesel nädalal rohkem ise süüa tegema, aga sellega ei olnud mul väga palju kogemusi. Tegin toitu terveks nädalaks ja näitasin, et saan sellega hakkama. Jagasin seda avastust ja uut oskust vanaemaga, ta oli väga rõõmus.
Mida sa tahad pärast ülikooli lõpetamist elus ära teha?
Mul ei ole veel täpset plaani, aga väike unistus on saada professionaalseks asutajaks. Tahan kokku panna kas uurimis- või ettevõtlusmeeskondi, aidata inimestel realiseerida oma potentsiaali.
Maailmas on väga palju keerulisi probleeme, ka Eestis. Kaks aastat tagasi ma küll nägin neid, aga kool ei andnud oskusi ega tööriistu, et oleksin võimeline neid lahendama. Ülikool osaliselt juba annab.
Minu unistus on otsida lahendusi, panna kokku meeskond, mis koosneks eri valdkonna inimestest, kes armastavad oma tööd. Annaksin neile võimaluse teha seda, mida nad armastavad. Ja kui kõik toimib, siis liikuda ise edasi ning alustada uue meeskonnaga.
Millise probleemi kallale sa esimesena asuksid?
Ma võtaksin integratsiooni, et rahvusenamus ja -vähemus ei elaks Eestis nii eraldi, vaid tegutseksid rohkem koos, sest meie inimjõud on väga piiratud. Kui me päriselt teeksime rohkem omavahel koostööd, oleksime päriselt rohkem avatud teistele inimestele ja maailmale, siis see tuleks kõigile kasuks.