Terje Rattur: ettevõtjaid ei kimbuta niivõrd koroona, kuivõrd tööjõupuudus

Turismieettevõtja Terje Rattur. Foto: virurotary.ee

Nii kohalikust kui ka üle-eestilisest meediast saab lugeda, kuidas COVIDi tõendite küsimine on peletanud kliente, käive on kukkunud ja teenindajaid sõimatakse.

Eks teenindusettevõtteid on mitmesuguseid. Kliendisegmendid on samuti erisugused. Kõige keerulisem on esmatasandi teeninduskohtadel, nagu toidupoed ja apteegid. Kõige parem seis on ehk hotellidel ja kuhugi sinna vahepeale jäävad toitlustusasutused.

Minu kogemus Mäetaguse mõisahotelli näite varal on see, et mida selgem seisukoht sul COVIDi tõendite kontrollimise kohta on ning mida selgemalt sa seda külalistele jagad, seda vähem on kohapeal üllatust ja sõimu. Meil on võimalus broneeringukinnitust tehes külalist COVIDi tõendi vajalikkusest informeerida ja kohale jõudes on need kõigil kenasti näpus.

Teeme kohapeal ka kiirteste, seega pole meie poolt põhjust, miks külaline peaks ukselt tagasi minema. On muidugi ka neid, kes on põhimõttelised ja loobuvad ka kiirtestist, kuid austame kliendi otsust loobuda ja lahkuda. Õnneks on neid olnud mõni üksik.

Oleme jõudnud heaoluühiskonda, kus töötukassa töötutoetuste määrad ja summad on rekordiliselt tõusnud. Inimesed ei näe põhjust toetusest loobuda ja tööle minna.

Oleme oma klientidelt saanud pigem tagasisidet, et meie hästi kommunikeeritud ja tegelikult ka turvaline keskkond on see põhjus, miks nad on just meie hotelli puhkuseks valinud.

Kuna COVID on muutnud kõiki taustsüsteeme ja seda terves maailmas, siis tulevad sellest paremini läbi need, kes on võimelised teenuse olemust muutma, muudatustega kohanema ja lahendusi leidma. Ma tean, kuidas tahaks, et kõik oleks vanaviisi, kuid see pole lihtsalt enam võimalik.

Kunstlik tööjõukriis

Hoopis suurem probleem on aga kunstlikult tekitatud tööjõukriis. See on teema, mis väärib valitsuse poole pöördumist.

Üks asi on tööandjana tunnetada, et vabu töökohti oleks nagu palju, ning teisalt on ka tööjõupuudus suur. Kõhutunne võib ju alt vedada, ent kui süveneda töötukassa kodulehe statistikasse, siis saab kõhutundest reaalsus. Tööandjatele see rõõmu ei tee.

Töötuid oli tänavu augustis Ida-Virumaal registreeritud 6890 ja vabu töökohti 743. Kaks aastat tagasi samal ajal oli need arvud vastavalt 5737 ja 700. Siit järeldub, et nii tööjõu- kui ka tööpuudus mõlemad on kasvanud. Tegelikult peaks vabas turusituatsioonis juhtuma see, et kui tööjõupuudus suureneb, siis tööpuudus väheneb ja vastupidi. Mingid mehhanismid on kunstlikult tulnud vaba turgu takistama.

Töötutoetust sai tänavu augustis 1389 Ida-Virumaa inimest, kaks aastat varem 981. Toetuste kogusumma jõudis tänavu augustis ligemale 357 000 euroni, mis on üle kahe korra rohkem kui 2019. aastal.

Olen töötukassas kliendihalduriga seda probleemi lahanud ja ta tunnistab, et minu järeldused on õiged. Oleme jõudnud heaoluühiskonda, kus töötukassa töötutoetuste määrad ja summad on rekordiliselt tõusnud. Inimesed ei näe põhjust toetusest loobuda ja tööle minna.

Töötukassa teeb tööandjaga koostööd, et leida üles need töötajad, kes polegi huvitatud tööjõuturule naasmisest ning soovivad vastu võtta vaid töötukassa toetust. Kuid selline detektiivitöö ei ole kuigi viljakas, vaja on teha muudatusi töötutoetuse väljamaksetes.

Mina näen sellist lahendust, et kui tööjõupuudus kasvab üle teatava taseme, siis peaks samm-sammult vähenema ka töötukassa kaudu toetusi saavate töötute arv. See suunaks töötud tagasi tööjõuturule.

Kunstlik tööjõukriis toob kunstliku palgasurve

Tööjõukriis toob alati kaasa ka palgasurve, sest neid töötajaid, kes on juba tööga hõivatud, ostetakse üle. Teenindussektor, mis on terve suve tööjõupuuduses vaevelnud, on suurendanud palgafondi, et üldse kedagi tööle saada. Samas on riik maksnud läbi suve hüvitisi inimestele, kes pole olnud töötamisest huvitatud.

Kui suve järel on inimesed hakanud küll töökohtadele naasma, siis hetkel siseneb terve Eesti koroonasügisesse, mis tähendab taas kord käivete vähenemist. Kes suutis käivete langemise taustal ka kulusid vähendada, selle kokkuhoiu söövad ära kunstlikult kerkinud personalikulud ning ootamatult kallinenud elekter ja ka kütus.

Kui keegi küsiks mult, mida saaks riik tööandjate heaks ära teha, siis pole see kindlasti klientide kaotuse kompenseerimine, vaid hoopiski töötukassa teenuste kiire ümberkujundamine ning energia ja kütuse kallinemise ohjeldamine. Valitsus, küsige minult!