:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/10/27/14168948t1h37b8.jpg)
Selget vastust küsimusele, kui palju äsjastel kohalikel valimistel nii-öelda ostetud hääli takistamatult valimiskastidesse või e-hääletuse serverisse jõudis ja kui palju see valimistulemust mõjutas, me jällegi ei saanud.
Häältega sahkerdamisele tuleb panna piir
Politseile laekunud rohkete signaalide põhjal ei ole aga kahtlust, et sellist sulitegemist kasutati taas küllaltki ulatuslikult. Neis kohtades, kus hääletamisaktiivsus oli madal ehk alla 50 protsendi ja lõplik seis tasavägine, võisid sohiga saadud hääled mõjutada, kes pääses volikogusse ja kes jäi välja ning kes kui palju tugevama positsiooni koalitsiooniläbirääkimisteks sai.
Sel moel sohi tegijatele annab julgust teadmine, et häälte ostmist on äärmiselt keeruline tõestada. Politsei väidab küll, et suhtub laekunud teadetesse väga tõsiselt, kuid pole siiani suutnud koguda tõendeid ühegi menetluse alustamiseks. Vaatamata sellele, et politsei käsutuses on õigus jälitustegevuseks ja mitmesuguste erivahendite kasutamise õigus.
Häälte ostmine on piisavalt suur probleem, mille vastu tuleks leida tõhusamat rohtu ka seadusandlikult. Samuti peaksid poliitilised jõud ise välja mõtlema, kuidas sellise viiruse levikut ohjeldada.
Valijate teadlikkus on kahtlemata tähtis, aga praegu ainult sellest ei piisa, tagamaks valimiste täielikku ausust. Häältega sahkerdamisel ei tohiks demokraatlikel valimistel olla mingit kohta.