JUHTKIRI ⟩ Kuhu on kadunud valimiseelne bravuur?

Ruupor. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Valimistel edukad olnud ja mitmete konkurentidega poliitilise hingeelu lähedust tunnetanud seltskonnad on viimastel nädalatel järgemööda leivad ühte kappi pannud. Ametlikult öeldes koalitsiooni moodustanud, et oma linnu ja valdu üheskoos valitsema asuda.

Sel puhul sõlmitud lepingute sõnastusest on aga paraku suures osas kaduma läinud selline erkinoolelik sära ja bravuur, mis kõlas nende liitude loojate suust veel üsna hiljuti valimiskampaania ajal nii tänavatel, sotsiaalmeedias kui ka mujal. Võtkem näiteks Kohtla-Järve koalitsioonileping. Ümmargustest verbidest, nagu "parandame", "tagame", "toetame" ja nii edasi, koosnevad hillitsetud laused jätavad mulje võimuleasujate vähesest enesekindlusest. Neil oleks justkui raju peo järgne hommik, kus räägitakse vaikselt ja vähe.

On ilmselge, et üldjoontes tahavad kõik kohalikku elu paremaks muuta. Ütlemaks, et tahetakse parandada kohalikku haridust, elukeskkonda, sotsiaalteenuseid, ei ole vaja koostada tühisõnalisi pikki koalitsioonilepinguid. Kirja tuleks panna plaan, milliste konkreetsete tegudega on võimule asujatel kavas seda saavutada. Just see on kõige olulisem.

Põhjarannik julgustab küll peagi Ida-Viru linnu ja valdu juhtima asuvaid munitsipaalpoliitikuid suuremalt ja konkreetsemalt asju ette võtma ja oma sihte ka sel moel välja ütlema. Kui mõni suurem eemärk jääbki nelja aasta jooksul kättesaamatuks, aga põhjused loogiliselt ja selgelt lahti räägitakse, siis ei tohiks seda keegi ka pahaks panna. Tähtis on, et selle saavutamiseks tehakse arukaid järjekindlaid pingutusi.

Ka need sportlased, kes ei pelga välja öelda, et nad tahavad suurvõistlustel võita medalit, leiavad suuremat poolehoidu kui need, kes ajavad ebamäärast juttu kogemuste hankimisest ja ütlevad, et eks paista, mis välja tuleb.