JUHTKIRI ⟩ Kesklinnad korda

Jõhvi keskväljak. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jõhvi vast valitud volikogu esimees Vallo Reimaa teatas, et võtab linnaruumis oma esimeseks prioriteediks teha korda maakonnakeskuse südalinn, mille lähtepunkt on keskväljak.

Jõhvi keskväljak renoveeriti viimati põhjalikult ligi 20 aastat tagasi. Siis oli see uuenduslik ehitus koos maa-aluse parklaga, mis ristiti kohe punaseks väljakuks. Hiljem selgus, et renoveerimise käigus tehti ehituslikke vigu, ning aastate jooksul on väljaku kate lagunenud piinlikult auklikuks.

Rohkem kui kümme aastat tagasi oli küll plaan koos promenaadiga uuendada ka keskväljak, ent majandussuritise saabumisega lõikasid kärpekäärid selle kava läbi.

Kui me vaatame Ida-Virumaa linnasid laiemalt, siis tuleb tõdeda, et kusagil ei saa eriti rääkida atraktiivsest südalinnast, mis meelitaks inimesi siin oma aega veetma või kus saaks mugavalt korraldada avalikke üritusi. Tõsi, Kiviõlis on praeguseks valminud konkreetne plaan kesklinna uuendamiseks ning ahtmelastelgi on, mida oodata. Narvas käib koos raekoja hoone remondiga ka kolledžiga ühise platsi uuendamine, kuid pole kindel, kas see võiks saada kunagi ligitõmbavaks keskplatsiks.

Suuremad linnad on viimased 10-15 aastat olnud ametis oma promenaadide arendamisega, olgu siis tegu Narva, Sillamäe, Jõhvi või Kohtla-Järvega. Euroopa Liidu toel on uuendatud ka üksikuid hooneid ja rajatud uusi, parendatud parke ning rajatud puhkealasid. Linnasüdamed on aga jäänud kuidagi tagaplaanile. Kui midagi ongi tehtud, siis suuremat pilti silmas pidamata. Aga ometi on just linnakeskused see visiitkaart, kuhu külalised esmajärjekorras tulevad, lootuses, et siin on midagi teha ja vaadata. Ida-Virumaal lisavad sageli nukrale pildile süngeid toone nõukaaja korterelamute hallid ja lagunevad fassaadid.

Võimud võiksid ju vabandada ennast väidetega, et kõike korraga ei jõua ning paljutki on ju tehtud. Ent selles, et need vabandused pole veekindlad, saab igaüks, kes vähegi teistes Eesti linnades ringi sõidab, ise veenduda.