JUHTKIRI ⟩ Mis on koolide riigistamise eesmärk

Kohtla-Järve Järve kool. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui riik teatas haridusminister Liina Kersna suu läbi, et kavatseb üle võtta kaks Ida-Viru munitsipaalkooli − Sillamäel ja Kohtla-Järvel −, jäi ministri jutus kõlama väide, et omavalitsusjuhid ei tööta eestikeelse hariduse edendamise nimel.

"Seda probleemi püüamegi lahendada osa koolide ülevõtmisega. Ma küll − võib-olla naiivselt − aga siiski arvan, et neid koole võiks ajutiselt riigi omandusse võtta, et nad ühel päeval anda tagasi kohalikule omavalitsusele, sest meil on ju põhimõte, et põhihariduse eest vastutab kohalik omavalitsus," rääkis minister.

Millele tugineb Kersna süüdistus omavalitsuste väheses aktiivsuses, jääb aga paraku segaseks. Jah, Ida-Viru mõnedes eestikeelsetes koolides on probleeme näiteks sellega, et vene kodukeelega õpilaste eesti keele oskuse tase ei ole ühtlane, vahel ka mitte piisav, et eesti keeles aineid omandada. Aga sellest on kohapealsed haridusjuhid ammu rääkinud ja küsinud riigilt lisatoetust tugiõppeks, kuid aastaid olid ministeeriumi kõrvad nendele pöördumistele kurdid.

Ministri sõnul on riigistamise eesmärk need kaks kooli "nii füüsiliselt kui ka sisuliselt korda teha". Mida see aga tähendab? Seda enam, et omavalitsustega, kellele need koolid kuuluvad, pole asja üldse arutatud. Aga nii koolil, lastevanematel kui ka kohalikel elanikel laiemalt on siiski õigus teada, mida konkreetset kavatseb riik teisiti ja paremini teha, et kohalik hariduselu paraneks.