/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/26/14279166t1h9235.jpg)
Siimon Härm õpib korraga kahes koolis programmeerimist ja juhib osaühingut Edukoht, mis õpetab seda ka Ida-Viru koolilastele.
Siimon Härm parandab maailma mitmel rindel
Siimon Härm õpib IT-eriala TÜ Narva kolledžis ja sellest sügisest on ta ka Jõhvi tehnoloogiakooli kood/Jõhvi hingekirjas. Noormeest võib nimetada hariduspagulaseks, sest just siinsed õppimisvõimalused tõid ta Ida-Virumaale.
"Olin elanud Põltsamaal, Tartus ja Tallinnas ega plaaninud Ida-Virumaale tulla. Arvasin, et siin on igav ja pole midagi teha. Aga ma soovisin õppida infotehnoloogiat ja TÜ Narva kolledž oli ainus koht, kus sai seda teha tasuta," meenutas ta Narva tulekut.
"Siin on nii palju teha"
Kui Siimon Narva ellu sisse elas ja kohalikega suhtlema hakkas, kadus varasem eelarvamus. "Sain aru, et siin on nii palju teha. On palju probleeme ja võimalusi," rääkis noormees, kes on koodikooli astumisega end veelgi rohkem regiooniga sidunud.
Siimon on osaühingu Edukoht kaasasutaja. Edukoht arendab Ida-Viru laste programmeerimisoskust ja valiti Ida-Viru aasta noorte ettevõtlikuks teoks 2021.
"Programm kestab kaks ja pool aastat. Oleme teinud hästi palju tööd selle nimel, et programm oleks huvitav ja õpetaks päriselt midagi. Räägime lastele ka finantsidest ja ettevõtlusest. Oleme praegu kohal Narvas, Kohtla-Järvel ja Tallinnas ning tegeleme aktiivselt Ukrainasse laienemisega."
Suure tõenäosusega tuleb programmist järelkasvu nii Narva kolledžisse kui ka Jõhvi koodikooli. Siimoni sõnul pole eesmärk leevendada ainult IT-spetsialistide puudust. Kaugem siht on arendada siinset ettevõtlust. Sest kui jätkub spetsialiste, kelle pärast suured idufirmad tuleksid Ida-Virumaale ja avaksid siin oma kontori, elavdaks see kogu maakonna majandust.
Panustab ka eesti keele kandjana
Ettevõtlusgalal jõudis nominentide sekka ka mittetulundusühing Eesti Keele Vestlusklubi TONT, millega Siimon on samuti seotud. Kumba on Ida-Virumaal rohkem vaja, kas õpetada eesti keelt või programmeerimist?
"Väga raske küsimus, see on nagu kahe lapse vahel valimine," tunnistas Siimon. "Eesti keel ja intergratsioon on tõesti väga tähtsad, ilma nendeta ei saa kuidagi, aga minule on IT praegu prioriteet. E-riigina on meil kõiki vaja järele tõmmata, nii et digitaalsete oskuste arendamine on väga oluline. Kas või see, et meie vanavanemad oskaksid pangas ajada asju nii, et neid ei petetaks."
Siimoni esimene erialavalik oli hoopis rakendusfüüsika. "Haiglas biomeditsiinitehnika insenerina töötades sain aru, et see pole päris see, mida ma teha tahan. Pärast kaitseväge muutsin täielikult oma suunda."
Siimon arvas, et kahes kohas õppimine tuleb kasuks, sest ülikool ja koodikool täiendavad teineteist. Ülikoolist saab akadeemilise mõtteviisi ja kuuluvuse sotsiaalsesse gruppi, kes on sama teekonna läbi käinud. Koodikoolis jälle meeskonnas töötamise kogemuse.
"Koodikooli kõige suurem erinevus ongi see, et ei ole õpetajaid, kelle loengusse sa pead kohale tulema. Aga kõik õpivad koos ja läbivad sama programmi ning on olemas meeskonna toetus: kui kedagi on vaja järele aidata, siis aitad; kui sul on abi vaja, siis päriselt julged seda küsida."