JUHTKIRI ⟩ Ehitan-lammutan-ehitan-süsteem pole mõistlik

Jõhvi vene põhikooli rekonstrueerimine 2018. aastal. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi koolimajade ehitused ja ümberehitused võivad tekitada õigustatud küsimuse: kas selline maksumaksja raha kasutamine on otstarbekas? Ei, kahtluse all pole õppetingimuste parandamise vajadus, vaid jupphaaval tegemine.

Kas keegi teeks oma vanas majas põhjaliku remondi, et hoone paari aasta pärast lammutada ning selle asemele päris uus ehitada? Aga just nii juhtus Jõhvi põhikooli hoonega, mis lammutati hoolimata sellest, et alles 2012. aastal tehti korda selle katus ning soojustati fassaad. Selleks kulus sadu tuhandeid eurosid ning nüüd on ehitamisel uhiuus maja.

Kui Jõhvi vene põhikool 2018. aastal põhjalikult ümber ehitati, oli sisuliselt tegu uue koolimajaga, kus vanu seinu ära kasutati. Põhjaliku uuenduskuuri järel on küll moodsam õpikeskkond, aga kevadine päike kütab ikkagi klassiruumid liiga kuumaks ja akende vahetamata jätmine pole toonud ka soovitud energiatõhusust. Nüüd küsitakse selle kõige jaoks taas riigilt raha.

Ega siin saagi süüdistada otseselt omavalitsust, kes peab tegutsema oma rahakoti võimalusi järgides, kuna sageli on riigi toetustingimused jäigalt paigas ning kõiki vajalikke töid saaks teha vaid omavalitsuse omaosaluse suurendamise arvelt. Keerukaks teeb olukorra see, et toetused tulevad eri meetmetest ning omavalitsuse jaoks on nende kokkuajamine sageli paras pusle. Kuid nõustugem, et selline ehitan-lammutan-ehitan-süsteem pole heaperemehelik.