:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/09/30/13381355t1ha22e.jpg)
Koroonaviirus, mille olemasolu suurem osa inimestest viimastel kuudel juba unustama on hakanud, on lühikesest suveunest virgumas ja pesast välja ronimas.
JUHTKIRI ⟩ Koroonaviirus ronib jälle välja
Hoolimata sellest, et sellist massilist testimist nagu eelmisel ja üle-eelmisel aastal enam ei teha, liiguvad nakatumise näitajad alates jaanipäevast tasapisi taas ülespoole. Viimastel nädalatel on suurenenud ka haiglaravi vajavate haigete arv. Selle nädala lõpuks on see arv kogu Eesti peale ulatumas juba 150 kanti. Viiruse leviku suurenemist kinnitavad ka reoveeseire andmed.
Ravi- ja hoolekandeasutused kehtestavad uusi ohutustasemeid koos kaasnevate karmimate reeglite ja piirangutega. Paljud põevad viirust kergelt, aga samas osa riskirühmadesse kuulujaid jällegi üsna raskelt.
Levikut soodustavad nii immunsuse nõrgenemine, aga ka see, et inimesed kasutavad lõpuks avanenud võimalust liikuda ja suurematele üritustele koguneda.
Võib loota, et eelnevate aastate jooksul on ühiskond õppinud koroonaviirusega paremini toime tulema ja uus laine ei kujune enam nii laastavaks ega pane igapäevast elu sama ulatuslikult seisma. Selleks aga tasub järgida arstide ja tervisekaitsjate juhiseid ja soovitusi.
Näiteks perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller soovitas sel nädalal hakata taas rahvarohketes kohtades käies ja ka ühissõidukeis maski kandma.
Tõsiselt tuleks suhtuda vaktsineerimise ja tõhustusdooside tegemise üleskutsetesse.
Koroonaviirus on uus normaalsus, millega tuleb kohanenda. Mõistlikult käitudes on aga selle negatiivsed mõjud nõrgemad ja piirangute kehtestamise vajadus väiksem.