JUHTKIRI ⟩ Tankisaaga jätk

Narva tankimonumendi teisaldamine mullu augustis. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Tänavu 16. august sai märgiliseks sellega, et Narva jõe kaldalt viis riik minema Nõukogude tankimonumendi ning sellega tehti ots lahti sadade punamonumentide likvideerimisele avalikust ruumist.

Nagu arvata võis, jäidki Narva tanki ümber lahvatanud kired kõige suuremateks, mis punamonumentide mahavõtmisega seni on kaasnenud. Küllap arvestas valitsus sellegagi, et pelgalt tanki minemaviimine ei tähenda seda, et sellest paigast ei tehta jätkuvalt kultuskohta Nõukogude Liidu ja selle armee austamiseks. Ja nii ju tegelikult läkski. Tanki asukohas käib inimesi siiani lilli ja küünlaid panemas.

Esmaspäeval tuli aga siseministeeriumist teade, et tanki asukoht sobib suurepäraselt piirivalve uue seiresüsteemi asukohaks ning selleks küsitakse Narvalt seda krunti endale. Küllap olnuks Narva jõe ääres teisigi sobivaid maatükke, kuhu seireseadmed paigaldada, ent on selge, et riik tahab sellega likvideerida isegi võimaluse käia seal mingeid tseremooniaid pidamas.

Narva võimud on praegu keerulises seisus, sest riigile vastu tulles on oht enda poliitilist kapitali kaotada. Ent mõnedele poliitikutele on see jällegi võimalus enne riigikogu valimisi punkte korjata. Nii ongi keskerakondlane Aleksei Jevgrafov juba pöördunud linnapea poole arupärimisega, kui kaugele on linnavalitsus jõudnud volikogu ajalooliste pärandite komisjoni ettepanekuga korrastada endiste monumentide asukohad. Küllap saab selle teema ümber veel üksjagu poliitilist vahtu üles lüüa, kuid loodetavasti pole sellel siiski suuremat sisulist tähendust.