JUHTKIRI ⟩ Hauatähiste asendamine ei takista mälestamist

Neljapäeval teisaldatud Kohtla-Järve hauatähis. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui eelmisel aastal käivitus Eestis diskussioon punamonumentide tuleviku üle, jagati need kaheks: ühed on need, mis lihtsalt tähistavad Nõukogude armee võitu viimases suures sõjas, teised aga need, mis tähistavad peamiselt selles sõjas langenute matmispaiku.

Kui esimeste suhtes võttis riik seisukoha, et need peavad igal juhul kaduma, ning Narva tanki- ja teiste monumentide mahavõtmisega tehti algust juba suvel, siis hauatähiste ümber oli arutelusid rohkem: kas linnadesse, parkidesse ja mujale avalikesse kohtadesse maetud tuleks ümber matta, kas hauatähised täielikult välja vahetada või eemaldada neilt lihtsalt punasümboolika jne.

Sel neljapäeval asendatud Ida-Virumaa kuuest hauatähisest oli kõige märgilisem Kohtla-Järve oma Pioneeri tänavas.

Põhjarannik kirjutas eelmise aasta lõpus: "Pioneeri tänava mälestusmärgi näol on tegemist linna kõige olulisema punamonumendiga, kuhu 9. mail on Georgi lintide, Venemaa ja Nõukogude Liidu lippude lehvides ikka kogunetud. Punaste nelkidega on siia toodud klasside ja lasteaiarühmade kaupa lapsi, jagatud Georgi linte ning Nõukogude võidupüha puhul on kuni viimaste aastateni siin käinud inimesi tervitamas ka Kohtla-Järve juhid. Isegi Narvas või Sillamäel pole linnajuhid nii aktiivselt linna punamonumentide juures kummardamas käinud, kui seda on teinud Kohtla-Järve juhtkond."

Nii võis sellegi monumendi teisaldamisel eeldada kirgi sarnaselt Narva tanki äraviimisega. Muidugi, demonteerimise ootamatus lisas tõenäosust, et potentsiaalsed protestijad ei jõudnud organiseeruda, politsei näitas oma kohalolekut ning tegelikult sai ju see ühishaud uue tähise, mille sobilikkuse võib keegi samuti kahtluse alla seada, kuid kindlasti mitte seda, et seal puuduvad igasugused viited mingile ideoloogiale. See aga ometi ei tohiks olla kellelegi takistuseks surnute mälestamisel.