JUHTKIRI ⟩ Koolitoit on tähtis nagu koolis antav vaimutoitki

Koolisöökla. Foto: Peeter Lilleväli

Eelmisel aastal aset leidnud enneolematu hindade tõus on puudutanud peaaegu kõiki eluvaldkondi. Kaasa arvatud haridust. Tänases Põhjarannikus kirjutame sellest, kuidas inflatsioon pitsitab laste toitlustamist koolides ning omavalitsused otsivad nippe, kuidas mahtuda toitlustusnõutesse olukorras, kus riik eraldab jätkuvalt ühe õpilase päevase koolilõuna peale ühe euro.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et õpilaste toitlustamist korraldab koolipidaja ehk siis valdavalt omavalitsused. Samas on öeldud, et riigieelarves nähakse ette toetus koolilõuna kulude katmiseks munitsipaal- ja erakoolis statsionaarses õppes põhiharidust omandavatele õpilastele.

Kui haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas käis mullu oktoobris kohtumas Ida-Virumaa omavalitsuste esindajatega, ütles ta, et pole mingit lootust õpilaste toitlustamiseks lisaraha saada, prioriteet on õpetajate palgad, milleks ei saa lastevanematelt raha juurde küsida. Sellega anti vihjamisi justkui mõista, et koolilõuna finantseerimises võiksid osaleda ka vanemad. Kuid nagu ütleb Alutaguse abivallavanem Kairi Hõbemeri, pole praegu kerge kellelgi, ka lastevanematel, kellel niigi on üldise hinnatõusu lainel igapäevakulutused märgatavalt kasvanud.

Riik võttis kunagi vastu põhimõttelise otsuse katta üldhariduskoolide õpilaste toidukulu viitega, et see on oluline tervisealane prioriteet, kuna koolitoit võib osale lastele olla ainus kord päevas saada sooja sööki. Nii see peakski jääma, kui just riigi põhimõtted vahepeal muutunud pole.