Olukord Ida-Viru tööturul kisub taas süngeks

3. augusti seisuga oli Ida-Virumaa 12,7 protsendiga ülekaalukalt suurima tööpuudusega maakond Eestis. Foto: Kuvatõmmis / Töötukassa

Kuigi poliitikud ja ka muidu optimistid räägivad juba aastaid, et kohe-kohe hakkab töötuse tase Ida-Virumaal vähenema, sest töös on nõnda palju programme ning projekt nii uute töökohtade loomiseks kui ka töötute koolitamiseks ja ümberõppeks, siis kuivad arvud seda kahjuks ei kinnita.

Pilt töötukassa kodulehelt näitab, et olukord on taas muutumas pigem süngemaks. Augusti alguseks ulatus töötuse tase maakonnas 12,7 protsendini ja töötute arv oli 7165. Kui tavaliselt on töötuse tase suvel langenud, siis tänavu on vastupidi. Juuniga võrreldes on töötute arv kõigest kahe kuuga tõusnud maakonnas 700 inimese võrra.

Kui praegu on töötuse määr 12,7 protsenti, siis aasta tagasi augusti alguses oli see 11,3 protsenti. Kui mullu juunis oli töötukassal pakkuda Ida-Virumaal 702 töökohta, siis aasta hiljem vaid 427.

Imelahendusi sellest nõiaringist pääsemiseks ei ole. Kuid üks nii-öelda kirjanditeemasid, mida valitsuse Ida-Viru esindajateks pürgijaid peavad kandideerimisel esitama, võiks olla konkreetne tegevusplaan, milliste reaalsete sammudega on kavas Ida-Virumaal tööpuudust vähemasti Eesti keskmisele lähemale tuua. Suurest tööpuudusest tulenevad omakorda paljud muud probleemid.

Õiglase ülemineku fondi 350 miljonit kuluvad kindlasti marjaks ära, kuid ainult sellele ei saa loota. Vaja on ka muid tegevusi. Kui kasvab töölt pikalt eemal olevate inimeste arv, siis muutub üha nõrgemaks ka nende valmidus tööle naasta. Siis võibki tekkida olukord, kus õiglase ülemineku fondi kulul pannakse küll Ida-Virumaal uued ettevõtted püsti, kuid töökohtade arvu kohustuse täitmiseks hakatakse sinna töötajaid otsima kaugemalt.