JUHTKIRI ⟩ Kohtla-Järve vana piirkonna uus elu

Wiru spordikeskus Kohtla-Järvel. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve läänepoolne osa on linna vanemaid piirkondi ja ega seda asjata juba nõukogude ajal vanalinnaks kutsutud.

Kuigi klassikalises mõistes vanalinna nimi ehk mõne jaoks sobiv polegi, oli 1930. aastatel tegemist tolle aja kohta üsna moodsa ja areneva piirkonnaga, kuhu ehitati oma inseneride linnaosa ja Siidisuka piirkonna nimetus vihjas jõukusele. Sellel oli oma loogiline põhjus: arenev õlitööstus vajas aina rohkem töökäsi ning suutis tagada ka hea palgaga töö.

Aga juba nõukogude ajal algas piirkonna allakäik, kui elanikud vanadest väärikatest paekivimajadest keemiatööstuse tõttu kaugemale uutesse paneelelamutesse koliti. Siis pandi kinni ka koolimaja, mis omal ajal oli Eesti arhitektuuri uhkus, sulgusid poed ja suur kaubamajagi. 1990. aastad olid Kohtla-Järve vanalinnale päris trööstitud. Tundus, et piirkonna mahajäetus on pöördumatu.

Sel suvel valminud politsei- ja päästehoone asub küll ennesõjaaegse ja nõukaaegse linnaosa piiril, kuid on järjekordne märk sellest, et piirkonda on naasmas elu. Enne seda on ju põhjaliku renoveerimise saanud seal kandis asuv linnapark koos kultuurikeskusega, valminud uus staadion ja spordikeskus, promenaadi rajamine on andnud sellesse kanti uue elu hõngu ja ka keemiaettevõtted on kõvasti pingutanud, et oma tootmist keskkonnasõbralikumaks muuta.

Jah, tühjalt seisavad kolm haridustemplit: endine Vanalinna kool, endine Järve vene gümnaasium ja kunagine Virumaa kolledž. Arvatavasti on aga vaid aja küsimus, mil neilegi rakendus leitakse. Elanikud on igatahes aastate jooksul Kohtla-Järve vanalinna naasnud.