Ida-Virumaa kutsehariduskeskus muutuste tuules?

Foto: Reklaam

Kui haridusasutustele heidetakse sageli ette elukaugust ja liigset teoreetilisust, siis kutseharidus on haridusmaastikul vaieldamatult see paik, kus teevad külg külje kõrval tööd nii praktikutest kui ka teoreetikutest õpetajad, kes eelnevalt või ka paralleelselt õpetamisega tegutsenud erasektoris. Oma tööd Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses mõtestavad neli õpetajat.

Alina Moor, 23aastane 2,5aastase staažiga kohalik kutseõpetaja, kellele meeldib vabal ajal kitarri mängida, õues jalutada ja inimestega suhelda.

Martin Otti, 39aastane 4aastase staažiga kutseõpetaja, kes tuli sügisel Tartust Jõhvi, kaasas VOCO (Tartu rakenduslik kolledž) kogemus ja valmisolek anda oma panus eestikeelsele õppele üleminekuks. Tema huvialad on toiduvalmistamine, looduses matkamine ja jalgrattasõit.

Tarmo Kärdi, 52aastane 7aastase staažiga kutseõpetaja, kelle huvialad on sport, suusatamine ja jalgrattasõit. Tarmo on hea näide elukestva õppe kohta: hetkel omandab ta kutseõpetaja kõrgharidust.

Aleksander Pulver, 43aastane 24aastase staažiga kutseõpetaja. Tema hobid on uued tehnoloogiad, aiandus ja vanade asjade taaskasutus.

Kuidas jõudsid õpetajaameti juurde?

Tarmo: "Ühel hetkel tundsin, et oskan ehitusvaldkonnas nii palju asju, et võin ja suudan neid oskusi kellegagi jagada. Kandideerisin vabale ametikohale Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ja osutusin valituks. Seitse aastat tagasi pakkisin oma ettevõtja asjad kokku ja alustasin uue väljakutsega."

Aleksander: "Jõudsin õpetajaameti juurde pärast Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse tarkvara ja andmebaaside eriala lõpetamist. Seejärel lõpetasin Tartu ülikooli kutseõpetaja eriala. Minu soov oli anda oma panus noorte IT-tulevikku ning näha, kuidas uued põlvkonnad saavad nüüdisaegses digimaailmas edukalt toime tulla."

Martin: "Õppisin VOCOs kelneriks 2005.-2006. aastal ning jäin õpetajatele silma. Samal ajal tundides istudes mõlgutasin mõtteid, et minust võiks ka kunagi õpetaja saada, aga tol ajal see vaid mõtteks jäigi. 2009. aastal võttis minuga ühendust VOCO majutus- ja toitlustusosakonna juhataja ning pakkus võimalust alustada töötamist õpperestoranis praktikajuhendajana. Tollal oli suur majanduslangus ja töötamine väikses toitlustusettevõttes polnud väga turvaline ning mõte asuda tööle õpetajana tundus hea valik. Nii ma siis sattusingi õpetajaks ja juba aasta pärast tööle asumist asusin Tartu ülikooli kutseõpetaja eriala omandama. Ülikooli lõpetasin ma küll juba taas eraettevõtluses töötades, aga alati olen tundud kirge olla õpetaja."

Alina: "Õpetajaametini jõudsin umbes pool aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist. Gümnaasiumis rääkisin sõpradele, et ei hakka mitte kunagi õpetajaks. Arvan, et see arvamus oli pigem koolist väsimuse ja tüdimuse tõttu. Aga ära iial ütle iial. Natuke aega hiljem viis elu mind teele, kus mulle pakuti võimalust tulla tagasi kooli, kuid enam mitte õpilase, vaid õpetajana."

Millised õpilased sulle meeldivad? Defineeri "hea õpilane".

Tarmo: "Hea õpilane on minu meelest selline, kes püüab igast päevast leida, mis teda targemaks teeb. Ta peab kinni kehtivatest normidest, on aus. Ülejäänu saab juurde õppida, kui huvi on."

Aleksander: "Mul on suur rõõm töötada õpilastega, kes on uudishimulikud ja avatud uutele ideedele. Minule on hea õpilane pühendunud oma õpingutele, valmis nägema vaeva oma eesmärkide saavutamiseks ning oskab suhelda ja teha koostööd teiste õpilastega. Mulle meeldivad õpilased, kes on sotsiaalsed, seltskondlikud ja näitavad üles huvi oma eriala vastu."

Martin: "Kõige rohkem hindan ma neid õpilasi, kes ise tunnevad huvi valitud eriala vastu. Kellega tekib tunnis diskussioon ja kes oskavad esitada küsimusi, millele ma ei oskagi kohe vastata. Koka praktilistes tundides tulevad nad minu juurde oma sooviga teha mingi põnev toit, mille nad ise on leidnud ja tahavad proovida."

Alina: "Minule on hea õpilane see, kelle silmadest on näha, et ta on õiges kohas ning soovib minu tunnis teadmisi omandada. Sellise motiveeritud õpilasega on ka suhtlemine kerge."

Kutsehariduse arendamine Ida-Virumaal algas üle 60 aasta tagasi

• 1946. aastal Kukrusele rajatud esimesest tööstuskoolist on välja kasvanud Eesti suuruselt teine kutseõppeasutus.
• Aastate jooksul on olnud ümberkorraldusi, koolide liitmisi ja ümbernimetamisi. 2003. aastal liideti Jõhvi kutsekeskkool ja Eesti mäehariduskeskus ning moodustati Jõhvi ametikool, 2005. aastal ühendati kolm kooli − Kohtla-Järve polütehnikum, Kohtla-Järve kutsekool ja Jõhvi ametikool −, mille tulemusel loodi Jõhvis asuv Ida-Virumaa kutsehariduskeskus.
• 2016. aasta 1. septembrist liideti Ida-Virumaa kutsehariduskeskusega Sillamäe kutsekool ja Narva kutseõppekeskus. Liitmise tulemusel jätkab Ida-Viru maakonnas üks riigi kutseõppeasutus − Ida-Virumaa kutsehariduskeskus − õppekohtadega Jõhvis, Sillamäel ja Narvas, kus õpib 2500 õpilast.

Foto: Reklaam

www.kutsehariduskeskus.ee

 

Milline on meie kooli suurim väärtus?

Aleksander: "Minule on kooli suurim väärtus mitmekülgsus ja valmidus pakkuda laia valikut erialasid, mis on seotud tulevikuametitega. Kool tõstab esile praktilist õpet, reaalse elu projektide kaasamist õppetöösse ja pidevat uuendust. See eristab Ida-Virumaa kutsehariduskeskust teistest haridusasutustest."

Tarmo: "Masinapark ehk väga hästi sisustatud õppeklassid. Sellist puidutsehhi on ka kohalikud tislerid kadestanud. Valdkonnajuht on minu ettepanekuid kuulda võtnud ja nendega arvestanud."

Martin: "Hoolimata suurest koolist, tunnen ma end vajalikuna. Mul on toetav meeskond, mis on väga oluline. Mulle meeldib, et uus juhtkond on võtnud eesmärgiks õppekeskkonda paremaks muuta, seadnud kindlaks sihiks ülemineku eestikeelsele õppele ja hakanud looma "meie" kooli."

Alina: "Meie kooli suurim väärtus on meie õpilased ja õpetajad. Tegelikult ka võimalused, mida kool meile pakub. Kui ma ise olin IVKHKs õpilane, siis oli mulle oluline, et õpetajad on vastutulelikud. Mina õpilasena tundsin, et saan õpetajatega mõningaid kohti läbi rääkida, ja nad tulid alati mulle vastu. Tööandjaga suhtlemine on kerge ja tunnetan mõistmist."

Millised erialad on meie võtmeerialad/pärlid? Kus näed arengukohti? Kuidas muuta meie kool veelgi atraktiivsemaks?

Aleksander: "IT-erialad on kindlasti meie kooli võtmeerialad, kuid samuti peaksime pöörama tähelepanu ettevõtlusele. Näen arengukohti just ettevõtlusalase hariduse ja praktiliste oskuste arendamises. Kooli muutmine atraktiivsemaks hõlmab nüüdisaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate integreerimist õppekavadesse ning rohkem võimalusi õpilaste kaasamiseks projektidesse ja üritustesse."

Tarmo: "Pärlid on ikka need, kes võistlustelt auhinnalisi kohti nopivad. Puusepad on ka väga edukad olnud. Distsipliin ja pühendumus viivad sihile. Noored õpetajad on üks võimalustest aktraktiivsust tõsta. Õpetaja peab värvikas kuju olema. Noori õpetajaid kooli juurde."

Foto: Reklaam

Alina: "Ma arvan, et erialad on ikka ehitus ja infotehnoloogia. Ehituseta ei valmi ükski hoone ning infotehnoloogia lihtsalt areneb nii kiiresti, et inimesed on sunnitud oma töökohti üle vaatama ja teisi otsuseid langetama."

Martin: "Kõige rohkem näen ma arengukohti õppekeskkonna parandamisel. Tean, et see on suur investeering, aga paraku peame me käima kaasas töömaailmaga ning vanade seadmetega ja päevi näinud ruumides ei suuda me pakkuda tööturule piisavalt suurte kogemustega töötajaid. Lisaks osakonnasisestele valikainetele võiksid olla ülekoolilised, nagu seda on ülikoolis. Näiteks oleks võimalus õppida hispaania keelt kõigil õpilastel, kui grupp täitub, või mõni huvitav aine IT valdkonnast, veebisisu loomine. See oskus ei jookseks kellelgi mööda külgi maha."

Mõeldes talvisele vastuvõtule, siis mis on need põhjused, miks õppija peaks meie kooli tulema?

Alina: "Meie kool on väga võimsa energiaga. Kui sisened meie kooli, on kohe tunda, et siin on tõsine ja töine koht. Meil on unikaalsed võimalused õppimiseks. Pärast meie kooli lõpetamist ja eriala omandamist on võimalik saada väga head tööd ning oma oskustele vastavat tasu. Meie kool teeb koostööd mitme firmaga ja osaleb programmides, mis annavad võimaluse millekski enamaks kui lihtsalt õppimine koolis. Meie kool paindub õppija järgi, mitte õppija kooli järgi."

Aleksander: "Õppijad peaksid valima meie kooli mitmete põhjuste pärast. Ida-Virumaa on maakond, kus on palju uusi arenguvõimalusi. Meie kool pakub mitmekülgseid erialasid, praktilist õpet ning võimalust osaleda erinevatel võistlustel ja üritustel. Lisaks loome õpikeskkonna, kus õppijad tunnevad end toetatu ja motiveerituna."

IVKHK õpikeskkonnana

Tarmo: "Ma ei töötaks halvas töökohas, nii palju oidu mul ikka on. Mulle meeldib minu amet, siiani olen õpilaste ja õpetamisega hakkama saanud. Töökaaslastega on mul suurepärased suhted."

Aleksander: "Ida-Virumaa kutsehariduskeskus on suurepärane koht õppimiseks, õpetamiseks ja töötamiseks. Õpetajad on siin sõbralikud ja toetavad, õppekvaliteet on kõrgel tasemel ning õpilased saavad palju toetust nii õpingute kui ka tugiteenuste osas. Kooli suhtumine võõrkeelsetesse õppijatesse on positiivne ja kaasav."

Eestikeelsele õppele üleminekust ja eesti keeles õpetamisest

Tarmo Kärdi on seisukohal, et reformiga oleks pidanud alustama juba ammu. Nüüd tuli see kuidagi järsku ja suure mürinaga. Ärritab info puudus või ebapiisav informatsioon. "Arvan, et venekeelseid õpetajaid ärritab teadmatus veelgi rohkem. Riik peab õpetajatele andma selgesõnalisi ja üheselt mõistetavad sõnumeid. Arvestades seda, kui palju on Ida-Virumaal venekeelseid õpilasi ja kui paljud neist on suutelised üldse eesti keelest aru saama või õppima, oleks seda pidanud arvestama. Nisupirukat on keeruline teha, kui aidas ainult rukkijahu!"

Aleksander Pulveri arvates tuleks eestikeelsele õppele üle minna Eesti kultuuri ja identiteedi säilitamiseks. "Riiklik suund tundub olevat õige, kuid samas on oluline tagada, et keelelisele muutusele üleminek toimuks sujuvalt ja arvestaks kõigi osapoolte vajadusi. Mitmekultuurilisus ja keeleline mitmekesisus peaksid jääma kooli rikkusteks, mida toetatakse ja väärtustatakse. Eestikeelsele õppele ülemineku tuultes on oluline luua tugimeetmeid, mis aitavad õpilastel keelt kiiremini omandada ning säilitavad huvi nende õppimise vastu."

Alina Moor loodab, et me tuleme eestikeelsele õppele üleminekuga toime. Kuigi eestikeelsele õppele üleminek on tema sõnul hea käik, siis "nii järsk üleminek on inimestele suur pinge ja stress, nii et teisest rahvusest inimesed enam pigem ei lähe õppima kutsekooli. Pigem minnakse mujale Eestisse, kus on veel võimalus õppida oma emakeeles. Ja kui see võimalus kaob, siis inimesed kolivad Eestist minema".

Martin Otti suurim hirm Jõhvi tööle tulles oli venekeelsele grupile tunni andmine. "Tänaseks on tunnid toimunud ning hirm minu seest kadunud. Ma jäin ellu ja õpilased ka, seega on üks suuremaid väljakutseid ületatud."