Teadlased loovad uusi lahendusi Ida-Virumaal

Foto: Reklaam

Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF) toetab Ida-Virumaal toimuvat üleminekut põlevkivienergeetikalt taastuvenergia ja ringmajanduse lahendustele. Selleks on TalTechi ja Tartu Ülikooli koostöös loodud teaduskonsortsium, mille tegevusi maakonnas viivad ellu Virumaa kolledž Kohtla-Järvel ning Narva kolledž.

Foto: Erakogu

Mare ROOSILEHT, kõrgkoolidevahelise ÕÜFi teaduskonsortsiumi juht

Mida täpsemalt teaduskonsortsium teeb ning mis kasu saavad sellest kõik idavirulased? Teaduskonsortsiumi raames tegutseb 22 töörühma enam kui 150 teadlasega, kelle fookuses on praktilised ja teaduspõhised lahendused Ida-Virumaa rohe- ja ringmajanduse väljakutsetele.

Energeetikas tegelevad kaks töörühma otseselt taastuvenergia ja kogukonnaenergeetika teemadega. Nende uuringud on suunatud lahendustele, millega saaks maakonnas arendada efektiivseid mikrovõrke ning tuua kohalikule energiaturule uusi lahendusi. Nägime hiljuti, mis juhtus toasooja hinnaga Narvas, kui gaasi ja CO² kvoodi hinnad ei võimaldanud seal enam vanaviisi jätkata. Nüüd tuleb otsida alternatiive ning need on muu maailma kogemuse põhjal ka olemas. Teaduskonsortsiumi liige, Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse (VIDRIK) juhataja Heiko Põdersalu avaldas hiljuti suunda näitava kommentaari, millisel moel saab ka Ida-Virumaal arendada roheenergeetikat mikrotasandil. Maakonna ettevõtete hulgas tehtud küsitlus näitab, et huvi on suur. Samas on suured takistused praegune energiataristu ülesehitus ning kogemuste ja koostöö vähesus. Teaduskonsortsium korraldab just käesoleval nädalal Tartu Ülikooli Narva kolledžis koostööseminari, et soodustada teadlaste ja ettevõtjate vahelist sünergiat taastuv- ja kogukonnaenergeetikas.

Vanad tuulikulabad vesinikuks, aheainemäed rahaks

"Väga perspektiivseteks pean uuringuid, mida teen teaduskonsortsiumi kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabori uurimisrühma raames," märgib Virumaa kolledži teadur Olga Pihl. Koostöös kolleegidega on ta välja töötanud kaheastmelise pürolüüsi meetodi, millega saab näiteks kasutatud tuulikulabadest või päikesepaneelidest toota vesinikku. Teame, et Ida-Virumaal juba rajatud ning veel rajatavate tuule- ja päikesparkide n-ö eluiga on umbes paarkümmend aastat. Seega seisame juba kümmekonna aasta pärast silmitsi küsimusega, kuidas utiliseerida kasutatud tiivikuid ja paneele. Kõige keskkonnasõbralikum lahendus tänaste teadmiste juures ongi neist vesiniku tootmine ning usun, et selleks ajaks tegelevad sellega maakonnas juba mitmed ettevõtted.

Toon veel esile Tartu Ülikooli professorite Enn Lusti ja Kalle Kirsimäe juhitavate uurimisrühmade olulisust roheenergeetikale üleminekul Ida-Virumaal. Professor Lusti juhtimisel tegeldakse koostöös Silmetiga haruldaste muldmetallide töötlemise tehnoloogiatega, mis võimaldaks senisest efektiivsemalt ja säästlikumalt toota neist erinevaid väga nõutud tooteid. Näiteks täna liigub Silmeti toore Narva magnetitehasesse, kus sellest tehakse muu hulgas ka elektriautodes kasutatavaid magneteid. Investeeringud ja töökohad on kõik Ida-Virumaal.

Professor Kirsimäe juhtimisel toimub aga Ida-Virumaa aherainemägedesse aastakümnete jooksul ladestatud materjalide taaskasutusse võtmiseks vajalike tehnoloogiate arendamine. Seni suudetakse nendest mäkke kuhjatud miljonitest tonnidest ringmajandusse tuua väga tagasihoidlik kogus. Aga aherainemägede potentsiaal − nagu kõik idavirulased väga hästi teavad − on tohutu. Samas vajatakse näiteks teedeehituses täitematerjali väga palju, ent see peab olema eelnevalt muudetud keskkonnale ohutuks ning olema ka majanduslikult konkurentsivõimeline. Piltlikult öeldes tegelevadki teadlased täna sellega, kuidas muuta Ida-Virumaad reostavad aherainemäed siin toimetavate ettevõtete rahamägede allikateks.

Maakonda lisandub nutikaid inimesi ja tarku töökohti

Ning lõpetuseks ei saa ma Virumaa kolledži direktorina minna mööda sellest, kuidas kolledžis pakutavad uued magistriõppekavad − "Kestlikud keemiatehnoloogiad", "Jätkusuutlik tööstus" ja "Rohelised energiatehnoloogiad" − on loodud selleks, et koolitada spetsialiste, kes suudavad teaduspõhiselt lahendada keskkonna- ja energiamajanduse võtmeküsimusi. Olen sellest investeeringust, mis aitab ette valmistada kvalifitseeritud tööjõudu, kirjutanud põhjalikumalt hiljuti avaldatud arvamuskommentaaris.

Kuna just alternatiivsete energiatehnoloogiate rakendamine tõstab sageli esile vastakaid arvamusi ja kirglikke arutelusid, on eriti oluline, et sellised otsused ei sünniks pelgalt emotsioonide ajel. Nagu rõhutab TalTechi professor Alar Konist, peab energiasüsteemi areng tuginema töökindlusele, teadmistele ja majanduslikule põhjendatusele. Taastuvenergia kasutuselevõtt ei saa põhineda ainult heal tahtel − see vajab tugevat teaduspõhist vundamenti. Lõuna-Euroopa riikide nagu Hispaania ja Portugali hiljutine kogemus näitab, et läbimõtlemata lahendused võivad viia ebastabiilse elektrivõrgu, majanduslike raskuste ja uue tehnoloogiasõltuvuseni. Need õppetunnid kinnitavad, et Eestis, eriti Ida-Virumaal, tuleb muutusi juhtida teadlaste ja inseneride toel. Just seetõttu koolitame siin uusi spetsialiste, et tuleviku otsused oleksid teadmistele, mitte ideoloogiale toetuvad. Ida-Virumaa on võtmekohal üleminekul põlevkivilt taastuvenergiale. Enamikul idavirulastel on võimalik sellest kas lühemas või pikemas perspektiivis võita.

TalTechi ja Tartu Ülikooli ühise teaduskonsortsiumi tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu meetmest "Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks".

Foto: LOGO