Õiglase ülemineku fond on aidanud tuua Ida-Virumaa tööstusaladele uusi ettevõtteid

Teet Kuusmiku sõnul algas tänavu veebruaris Jõhvi äripargi teise etapi taristu ehitus. Sellele territooriumile kerkib järgmise aasta augustiks ka filmilinnak, mille rajamist toetab õiglase ülemineku fond ligikaudu 11 miljoni euroga. Foto: Matti Kämärä (Põhjarannik)

Õiglase ülemineku fondi toetused on aidanud tuua nii Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel kui ka Kiviõlis tegutsevatele tööstusaladele uusi ettevõtteid.

"Õiglase üleminku fondi mõju Ida-Viru tööstus- ja äriparkide arendamisele on väga suur," kinnitab piirkonna tööstus- ja äriparke haldava Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik, kes on ligemale paarkümmend aastat tegelnud neisse parkidesse uute ettevõtete otsimisega.

Kuusmiku sõnul on õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) toetus väga tõsine argument selleks, et ettevõtjad teeksid investeerimisotsuse Ida-Virumaa kasuks. Tema sõnul olnuks ehk toetuse vajadus väiksem, kui poleks olnud järjestikku tekkinud kriise ja Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas, mis otse Venemaa piiri ääres asuvale Ida-Virumaale investeerimist tavapärasest rohkem kaaluma on pannud.

Narva äriparki tuleb üha rohkem ettevõtteid

Ida-Virumaa tööstus- ja äripargid on paljudele fondist toetust saanud ettevõtjatele ka parim paik, kuhu ettevõtted rajada. Toetuste kasutamise tähtajad ei ole pikad, aga näiteks planeeringute tegemine võib võtta aastaid. "Meie parkides on aga planeeringud tehtud ja taristu välja ehitatud. Ettevõtja, kes on valmis investeerima, saab kohe alustada oma hoonete projekteerimist ja ehitamist ning õige pea ka tegutsema asuda," märkis ta.

Näiteks Narva tööstuspargis on juba valminud magnetitehas, mis omakorda soodustab veel mitmete uute ettevõtete rajamist selle naabrusesse. Muu hulgas tuntakse huvi ka elektri tootmise vastu, et pakkuda pargis tegutsevatele ettevõtetele soodsa hinnaga elektrienergiat.

Narva tööstuspargis tegutsev veesüsteemide tootmise ettevõte Aquaphor International laiendab ÕÜFilt saadud toetuse toel tootmist ja ehitab uue hoone. Metalliettevõte Fortaco sai toetust uute seadmete soetamiseks, mis samuti võimaldab luua uusi töökohti ja suurendada tootmist. Sel suvel alustab tootmishoone ehitamist lauatennisereketeid ja muud varustust tootev Table Tennis Products.

Lisaks ettevõtetele on ÕÜF toetanud olulisel määral ka IVIAt tööstusalade arendamisel. Näiteks 6,8 miljoni euroga Narva tööstusinkubaatori rajamist, kus esimesena alustab sinna toetuse toel demotehase rajav R-S OSA Service, kes arendab põlevkivituha taaskasutust.

"Narva tööstuspargis on meil viis tööstuslikku projekti, mis on saanud toetust," sõnas Kuusmik.

Jõhvis on alanud filmilinnaku rajamine

Jõhvi äripargis on IVIA alustanud filmilinnaku ja selle taristu ehitamist. ÕÜF toetab seda ligemale 11 miljoni euroga. Filmilinnakusse rajatakse loometööstuse inkubaator ehk hoonekompleks, kuhu tulevad filmistuudiod, ning teiseks digi- ja multimeediainkubaator. "Ühes hakkab toimuma filmide tootmine ja teises asuvad start-up-ettevõtted, kes toetavad filmitööstust. Püüame siduda Eesti infotehnoloogia edu filmitööstusega," ütles Kuusmik, kelle sõnul on ehitustööd plaanitud nõnda, et filmilinnak valmib järgmise aasta augustis.

Jõhvi äripargi suuremaid ettevõtmisi on ka proteiinitehase rajamine, milleks EstProtein Foodtech sai ÕÜFilt üle kümne miljoni euro toetust. Lisaks on firma Elvarem laiendanud toetuse abil oma tootmisüksust. Rajamisel olevas ärihoones seab end aga sisse vinüülheliplaatide tootja Toss Records, kes sai samuti selleks toetust.

Kiviõli äripargis on alanud EPCM Consultingu insenerikeskuse rajamine.

Kohtla-Järve tööstuspargis kujuneb üheks suuremaks ettevõtmiseks liimpuitmaterjalide tehase rajamine, milleks firma Layerwood Productions sai ÕÜFilt toetust 13 miljonit eurot.

Lisaks ehitavad uusi tootmishooneid NB Service ja Birger ning tootmist laiendab Freen.

Mida on õiglase ülemineku fondi toel Ida-Virumaal tehtud ja mis on tegemisel?

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, mille eesmärk on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning 2050. aastal kliimaneutraalsuse saavutamisega.

Eestis on selleks piirkonnaks põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa, kus saab fondist eraldatud 340 miljoni euro abil mitmekesistada majandust ja luua uusi töökohti ning arendada elukeskkonda.

Praeguseks on Eestis:

• Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist juba kasutuses 95%;
• toetatud 292 projekti, millega kaasneb u 330 miljonit erasektori investeeringuid;
• kõikide projektide kaudu Ida-Virumaal loomisel üle 1200 uue töökoha.

Mitmekesine majandus annab inimestele rohkem töövõimalusi, toob piirkonda uusi tegijaid, muudab elu Ida-Virumaal atraktiivsemaks ja tagab parema tuleviku. Ida-Virumaa on tugevate tööstuslike traditsioonidega piirkond, kus on hea taristu, arenenud tööstusalad ja oskuslik tööjõud. Seetõttu on oluline roll tänapäevase töötleva tööstuse edendamisel. Samas tuleb tähelepanu pöörata ka teistele valdkondadele, mis aitavad muuta piirkonna majandust mitmekesisemaks ning pakuvad uusi ja püsivaid töövõimalusi väljaspool traditsioonilist tööstust. Seetõttu on oluline toetada väikesi ettevõtteid, idufirmasid, loomevaldkonda, infotehnoloogiat ja teisi tugisektoreid ning luua nende arengut toetav taristu. Suurem osa õiglase ülemineku fondi vahenditest ongi suunatud just neile eesmärkidele, ettevõtlusmeetmed moodustavad üle 80% fondi kogueelarvest.

Jõhvi filmilinnak Foto: Erakogu

Õiglase ülemineku keskne eesmärk on muuta Ida-Viru maakonna majandus keskkonnasõbralikumaks ja mitmekesisemaks. See tähendab:

• majanduse ümberkujundamist viisil, mis vähendab sõltuvust fossiilkütustest (eelkõige põlevkivist) ning soodustab rohepööret;
• uute töövõimaluste, eriti kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist, et pakkuda alternatiive kaotatavatele töökohtadele fossiilkütuste sektoris;
• ettevõtluse arendamist ja innovatsiooni toetamist, et piirkonnas tekiksid kestlikud ja konkurentsivõimelised ärimudelid;
• kogukondade ja töötajate toetamist, et üleminek oleks sotsiaalselt õiglane − see tähendab näiteks koolitusvõimalusi, ümberõpet ning kohaliku elukeskkonna parandamist.

Allikas: rahandusministeerium

Uusküla spaahotell peab sel nädalal sarikapidu

Uusküla loodusspaa ehitus on jõudnud nii kaugele, et madala hoonestuse kõrval on saavutanud täiskõrguse kaheksakorruseline tornmaja.

Spaahotell kerkib valdavalt kunagise Sillamäe keemiakombinaadi puhkebaasi territooriumile. Foto: KRISTJAN LUST / ESTFILM

Peipsi järve äärde mändide alla kerkiv spaahotell koosneb tornmajast ja madalast majutuskompleksist, mis on saanud katuse alla. 8. mail tuleb Uuskülas sarikapidu.

"Madal hoonestus on kõige rohkem kaks korrust ja on eraldi majutuskompleks. See on majutusringina väga oskuslikult mändide alla paigutatud, nii et männid on ringi sees ja väljas hoolikalt alles hoitud," rääkis Uusküla loodusspaa juht Killu Maidla, lisades, et see meenutab Arvo Pärdi keskust Laulasmaal, mis on samuti loomulikult mändide alla külvatud justkui looduslik lisa.

"Tubadest tuleb vaade niivõrd lummav, sa oled nagu metsa sees, aga samas nagu toas. Ülilahe," kirjeldas ta.

Ehitus algas suvel

Spaahotelli ehitus läks lahti eelmisel suvel. Tookord lubas kompleksi arendava OÜ Loodusspaahotell juhatuse liige Jako Kapp, et Peipsi järve põhjakaldale ehitatakse esimene omalaadne loodusspaahotell, mis eristub oma looduskeskse asukoha, loodust väärtustava arhitektuuri ja loodust kaasava teenuslahendusega.

Hotelli, kus saab tööd ligikaudu sada inimest, on planeeritud 97 vähemalt 30 ruutmeetri suurust numbrituba, restoran, mitmefunktsiooniline seminariruum, spaakompleks basseinide ala ja kahe spaasviidiga, hoolitsusala ning palju muud.

Arendaja peab oluliseks, et numbritoad oleksid võimalikult ruumikad.

"See annab ruumi puhata, mitte pelgalt magada, mis on keskne argument teadlikule, nõudlikule ja kvaliteeti hindavale külastajale. Kuna loodusspaahotelli külastajad on kvaliteedi suhtes nõudlikud, siis on meie eesmärk tagada ühtlaselt kõrge kvaliteet kõiges, nii arhitektuuris, sisekujunduses, sisustuses, tehnilistes lahendustes, teeninduses kui ka ehituses," rääkis Jako Kapp.

Tornmaja kõrval on ka madalam majutuskompleks ja kogu ansambel peaks hästi olemasolevasse keskkonda sulanduma. Foto: KRISTJAN LUST / ESTFILM

Piirkonnas ainulaadne

Killu Maidla, kes juhib loodusspaad alates aprillist, ütles, et loodusspaa kontseptsiooni veel sõnastatakse. "Meil on ta peades üsna hästi välja mõeldud, aga selles, kuidas seda paremini inimesteni viia, töö alles käib. Igal juhul on see projekt ainulaadne kogu Baltikumi ja Põhjamaade piirkonnas."

Ehitustööd peaksid valmis saama 2026. aasta suveks ja lepingu maksumus on ligi 35 miljonit eurot. Uusküla spaahotelli ehitust kaasrahastab 13 miljoni euro ulatuses Ida-Viru õiglase ülemineku fondi kaudu Euroopa Liit. Praeguseks on ehitusele kulunud üle 7 miljoni euro.

OÜ Loodusspaahotell sõlmis ehituse peatöövõtulepingu samasse ehituskontserni kuuluvate OÜga Embach Ehitus ja ASiga Nordecon. Arhitektuurivõistlus toimus 2022. aastal ning žürii valis võidutööks Kuu arhitektide, Kino maastikuarhitektide ja Pinki sisearhitektide ühistiimi lahenduse nimega "Kaheksa". Spaahotelli sisearhitektuurne projekteerija on ArtAku sisearhitektuuribüroo ja peaprojekteerija Projekt O2.

Narva Neo magnetitehas saatis tellijale esimesed tootenäidised

Metallurgiaettevõte Neo Performance Materials on jõudnud olulise verstapostini: Narva uuest tehasest pandi tellija poole teele esimesed elektrimootorites kasutatavate paagutatud magnetite näidised. Tehase tulevik sõltub sellest, kuidas need maailmaturul vastu võetakse.

Neo peadirektor Rahim Suleman teatas rõõmuga, et NPM Narva uuest tehasest on tellijale saadetud esimene proovipartii magneteid. Ta rõhutas, et tegemist on olulise etapiga nende tootmise arendamisel Euroopas.

Esimene magnetite partii veeti pidulikult Narva tehase tsehhidest välja ja saadeti näidisena tellijale. Kui ta nendega rahule jääb, siis järgnevad ka uued tellimused. Foto: Neo Performance Materials

"Oleme uhked oma meeskonna pühendumuse ja innuka töö üle. Tänu sellele saime toetust, lõpetasime ehituse õigel ajal, mahtusime eelarvesse ning viisime seadmed edukalt töörežiimi. Kõik see sai võimalikuks tänu Eesti, Singapuri, Tai ja Euroopa inseneri-, tootmis- ja arendusmeeskondade ühistele jõupingutustele. Täname siiralt ka oma kliente nende vankumatu toetuse ja partnerluse eest kogu selle teekonna vältel − see koostöö on olnud nimetatud tähtsa verstapostini jõudmisel võtmetähtsusega," märkis Suleman.

Narva uues tehases toodetavad tulevased magnetid pressitakse ja paagutatakse ahjus, lõigatakse etteantud suurusesse ning viimistletakse. Tumehallid magnetplokid viibivad toomisprotsessi käigus suuremalt jaolt vaakumis ja õhuga kokku ei puutu, kuna materjal korrodeerub hapnikuga kokkupuutel väga kiiresti. Paljaste kätega ei tohi toorikuid samuti katsuda.

​Neo Performance Materialsi Narva tehasest

• Valmis aastatel 2023-2024.
• Ehituse esimese etapi investeeringud ulatusid 120 miljoni euroni. Sellest 18,7 miljonit on õiglase ülemineku fondi toetus.
• Tehase planeeritud võimsus esimeses etapis on 2000 tonni toodangut aastas. Tulevikus on plaanis seda võimsust arendada 5000 tonnini aastas.

Magnetite tootmine on väga energiamahukas ja elektrihindade suhtes tundlik ettevõtmine. Seadmete koguvõimsus tehases on 17 megavatti.

Lõplikult magneeditakse toodang juba kasutuskohas, vastasel korral võib tekkida probleeme ladustamisel ja transportimisel. Tegemist on potentsiaalselt väga võimsate magnetitega ning ehkki veel magneetimata, on need pressitud plokid juba tehasest väljudes siiski magnetid, millel kaks loodusseadustega ette nähtud poolust.

Siin tsehhis kuumutatakse eelnevalt pressitud tulevasi magneteid fotol paremal ja vasakul näha olevates ahjudes. Keskel olevat mobiilset seadeldist kasutatakse magnetplokkide ahju panemiseks ja sealt välja tõstmiseks, nõnda et need seejuures õhuga kokku ei puutuks. Foto: Ilja Smirnov

Narva tehase juht Aivar Virunen on varem öelnud, et uue tehase pidulik avamine on kavas sügisel. Seeriatootmist on plaanis alustada 2026. aasta teisel poolel ja maksimumvõimsus peaks saavutatama aastatel 2027-2028 − seda eeldusel, et näidistena toodetud magnetid turul positiivse hinnangu saavad. "Peame tellijaile tõestama, et meil on kvaliteeti," sõnas Virunen veel enne esimeste näidiste teele saatmist.

Tootmisliini eduka käivitamise taustal on Narva tehas asunud juba sel nädalal seadmeoperaatoreid värbama. Ettevõtte personali- ja kommunikatsioonijuht Olga Zaitseva täpsustas, et esialgu võetakse tööle poolteistkümmend operaatorit. Enamik kandidaate tuleb töötukassa kaudu ning valdavalt on tegemist Narva ja Sillamäe elanikega.

"Uusi töötajaid hakkame värbama ka tulevikus," kinnitas Zaitseva, rõhutades, et Neo uus tehas alles alustab tööd.

Foto: logo