Me ei pea olema sportlased või patsiendid, et mõista, kui palju elukvaliteet oma südame tervise eest hoolitsemisel tõuseb. Selleks piisab väiksest eksperimendist, mida igaüks meist proovida saab − kõndida trepist üles viiendale või isegi kõrgemale korrusele. Kui tegid seda ilma erilise pingutuseta, järjest ja hingeldamata, oled tõenäoliselt heas füüsilises seisundis.
See on hea näide nõudluse-pakkumise kohta, kus lihastel tuleb toime tulla võrdlemisi suure energiavajadusega ehk suurenenud nõudlusega, samas kui süda peab reageerima vere minutimahu tõstmisega ehk suurendama pakkumist. Nüüd aga nendel, kes hakkavad varakult hingeldama − näiteks juba teisel korrusel −, on nõudlus ilmselt oluliselt suurem kui pakkumine. Kes aga tundsid end mugavalt ja oleksid vabalt suutnud ka järjest 10. korrusele kõndida, neil suudab süda oluliselt efektiivsemalt lihaste nõudlusele vastu tulla.
Meile meeldib rääkida investeerimisest kinnisvarasse ja aktsiatesse, mis võib anda vabaduse ja heaolu. Samamoodi võiksime rääkida investeerimisest südame tervisesse − see on muide kõige kindlama tootlusega investeering. Leidub väga palju tõendeid selle kohta, et südame ja hingamisteede töövõime tase ennustab suremuse riski. Samas on võimalik südame töövõimet oluliselt parandada kehalise aktiivsusega, mille järel langeb märkimisväärselt ka suremuse risk ning lisandub tervena elatud aastaid.
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) soovitab täiskasvanutel teha nädalas vähemalt 150-300 minutit mõõduka või 75-150 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust. Ühes laiaulatuslikus uuringus, kus jälgiti üle 100 000 täiskasvanu terviseandmeid 30 aasta vältel, ilmnes, et juba WHO soovitatud miinimummääral mõõdukas kuni intensiivne füüsiline aktiivsus vähendas suremuse riski kuni 21%. Inimestel, kes ületasid soovitusi kahe kuni nelja korra võrra, langes suremuse risk kuni 31%.