Rohkem kui aasta tagasi tuli riigikogu keskkonnakomisjon välja mõttega, et paneks Ida-Virumaa põlevkiviettevõtetele veel maksukoormust otsa ja moodustaks sellest Ida-Virumaa keskkonnafondi.
JUHTKIRI ⟩ Mis on saanud Ida-Viru keskkonnafondist?
Sellega täideti eriskummalisel viisil riigikogu valimiste eelne lubadus, et Ida-Viru ettevõtete makstavatest keskkonnatasudest tuleks suurem osa maakonda tagasi. Olemasolevate maksude jaotamises ei muutunud suurt midagi − ehk suurem osa sadadest miljonitest eurodest Ida-Virumaad ei taba. Aga selleks, et moodustada Ida-Virumaa keskkonnafond, kuhu koguneks aastas sõltuvalt tootmismahtudest kaks-kolm miljonit eurot, said ettevõtted seadusemuudatusega kohustuse senisest veelgi rohkem makse maksta.
Alates tänavuse aasta juulist ongi Ida-Virumaa ettevõtted pidanud tuha ja poolkoksi ladestamise tasu maksma plaanitust 35 senti tonni kohta rohkem. Mõned poliitikud on juba kiirustanud raporteerima, et lubasime ja tegime.
Alates juulist peaks Ida-Virumaa keskkonnafondi olema kogunenud esimene miljon. Aga millal, milleks ja kuidas selle fondi raha kasutama hakatakse, on avalikkuse jaoks seni tume maa. Bürokraatiamasin on aegluse peale võidusõidus taas tigudele kaotamas, sest juba aasta tagasi rääkisid poliitikud sellest, kuidas fondi raha kasutamise põhimõtteid välja töötatakse, aga tulemused ei ole siiani veel nähtavaks saanud.