ANDREI KOROBEINIK ⟩ Reformierakond kaitseb pankasid ja maksustab inimesi

Andrei Korobeinik, riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Keskerakond Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Olukorras, kus pangamaksu vajadus on selge isegi kõige paadunumale majandusvabadusvõitlejale, viskub pankade kaitseks ambrasuurile üks reformierakondlane teise järel. Hiljuti tuletas endine rahandusminister Mart Võrklaev meelde, et pangad juba maksavad makse. Jah, tõepoolest, nii on. Kuid makse maksavad ka kõik Eestis elavad inimesed, mis ei ole valitsusele kunagi takistuseks olnud uute maksude kehtestamisel.

Inimesed maksavad juba tulumaksu, mis oli varem oluliselt suurem kui pankade tulumaks. Inimeste tulumaks aga ikkagi tõuseb ja see asjaolu Võrklaeva üldse ei häiri. Lisaks sellele lisandub veel julgeolekumaks, mida võiks pigem nimetada Reformierakonna ebakompetentsuse maksuks, kuna julgeolekuga ei ole sel mingit pistmist. Maksutõusud löövad kõige valusamalt just kõige vähem kaitstud ühiskonnagruppe, samas kui pankade kasumid on kindlates Reformierakonna kätes ning voolavad segamatult ja sisuliselt maksuvabalt Skandinaaviasse.

Reformierakond otsustas tõepoolest mõelda kastist välja ja võtta raha sealt, kus seda pole. Kõige suuremad löögid tabasid pensionäre (tulumaks ja julgeolekumaks), maapiirkondades elavaid inimesi (automaks), lastega kodus olevaid emasid (kes jäävad ravikindlustusest ilma) jne.

Teiste riikide näited tõestavad, et pangamaks ei kahjusta majandust.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann väitis, et nende inimeste sissetulekud on niigi väikesed, seega polevat vahet − julgeolekumaks võtab pensionäri taskust vaid 15 eurot, pensionär ei pane seda tähelegi! Reaalsus on muidugi see, et kõige vaesemad inimesed langevad maksutõusude tõttu allapoole suhtelist ja tihti ka absoluutset vaesuse piiri. Aga pangad − need küll ei pane majanduslangust tähele. Neil on kõik hästi.

Oma arvamusartiklis apelleerib Võrklaev lugeja empaatiale: "See raha on teenitud meie tublide ettevõtjate raske tööga ning iga ettevõtte normaalne soov peabki olema kasumit teenida." Võrklaev unustab aga, et pankade ülikasumid tulid kõrgest Euriborist, mitte raske töö tulemusena. Iga Eesti elanik (kaasa arvatud imikud ja pensionärid) panustab pankade kasumisse ligikaudu 1000 eurot aastas. Pankade kasumimarginaalid olid näiteks kasiinode omadest oluliselt kõrgemad ja kasiinode puhul ei näe riik probleemi nende maksustamises.

Tõsi, isegi Reformierakonnas ei toeta kõik saadikud valitsuse maksuorgiat, mis viis Eesti majanduslanguse pikkuse poolest maailmas teisele kohale pärast Haitit. Näiteks Aivar Sõerd on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et maksude kogumine ei käi nii, et kui maks on kaks korda kõrgem, siis riigieelarvesse laekub kaks korda rohkem raha.

Hispaania, Tšehhi, Ungari, Leedu, Läti... Aga Eesti?

Paraku ei ole praegune Reformierakond enam see, mis ta oli kas või Andrus Ansipi ajal, ja Sõerdi pöördumisi võib võrrelda astrofüüsiku loenguga kolhoosi kokkutulekul − ta räägib õiget ja tarka juttu, aga auditooriumi vibe on hoopis midagi muud.

Osaliselt võib nõustuda nende koalitsioonipoliitikutega, kes ütlevad, et pangamaksu kehtestamisega oleme hiljaks jäänud. Kui esimene Keskerakonna esitatud pangamaksu eelnõu oleks aasta tagasi riigikogus vastu võetud, oleksime sel aastal teeninud ligi pool miljardit lisatulu riigieelarvesse. See võimaldanuks jätta pensionid maksuvabaks, loobuda automaksust, alustada kiirteede, Tallinna haigla ja Haapsalu raudtee ehitamist. Kuid ka praegu, kui riigikogu menetluses on juba kolmas Keskerakonna pangamaksu eelnõu, ei ole veel lootusetult hilja.

Loodetavasti leiavad ka sotsid, kes pangamaksust vaimustunult räägivad − paraku ainult räägivad −, hääletuse ajal rohelise nupu üles. Nende valijad ootavad, et roosinupuerakond lõpuks oma selgroo üles leiaks. Roosi vars on okastest peaaegu tühjaks pudenenud.

Lätis võeti pangamaksu seadus vastu alles eelmisel nädalal ning lõunanaabrite peamine eesmärk on maksustada suurte laenuintresside ja väikeste hoiuste intresside vahet. Eesti jaoks oleks see samuti aktuaalne − just meil on naabritega võrreldes müstiliselt kõrged laenuintressid, samas kui eestlaste maksukäitumine on eeskujuks mitte ainult Balti riikidele, vaid ka Skandinaaviale. Millegipärast ei julge pangad küsida nii kõrgeid laenuintresse näiteks soomlastelt või taanlastelt, kus pangamaksud on kõrgemad.

Pangamaksul on veel üks oluline mõju. Kui kasumit maksustatakse Eestis vähem, ei ole pangal soodne luua siin töökohti. Lihtsam on raha välja viia ja võtta inimesed tööle näiteks Leedus või Rootsis, kus pangamaksud on oluliselt kõrgemad. Valitsuse otsuste tõttu kaotab Eesti tarku kõrgepalgalisi töökohti naabritele...

Kui Läti lahendas kõrgete intresside probleemi nüüd ära, siis Leedu kehtestas pangamaksu Balti riikidest esimesena ja saab eelarvesse kahe aastaga kaks miljardit eurot lisatulu. Paljudes teistes Euroopa Liidu riikides on pangamaks kas rakendatud või planeeritud. Hispaania kehtestas 2022. aastal pankadele ja energiafirmadele ajutise kasumimaksu, et rahastada elukalliduskriisi leevendavaid meetmeid. Eelarve sai 3 miljardit eurot juurde. Kaks miljardit eurot teenis pangamaksuga Ungari, samas suurusjärgus plaanib maksulaekumist Tšehhi. Mis on nendel riikidel ühist? Nende majandus kasvab, erinevalt Eesti majandusest. Ükski pank pole nendest riikidest lahkunud − vastupidi, Leedus näiteks avanevad uued pangad just praegu.

Teiste riikide näited tõestavad, et pangamaks ei kahjusta majandust. Vastupidi, see on majanduskasvu mootor, mis võimaldab kriisi ajal aidata just neid, kellel on kõige keerulisem. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid elavad aga oma väljamõeldud maailmas, kus majanduse põhireeglid ei kehti ja terve mõistus ei mängi mingit rolli.