ERIK GAMZEJEV ⟩ Ida-Virumaal on tulemas ehitusbuum

Ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Peagi algav 2025. aasta peaks Ida-Virumaal kaasa tooma ehitusbuumi, sest lühikese aja jooksul tuleb püsti saada uued tehased, hotellid ja muud objektid, mille rajamiseks tuleb osa raha Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist, mis on mõeldud valurahaks põlevkivitööstuse lämmatamise eest.

Algav aasta peaks ka näitama, kas pikalt veeretatud jutud, kuidas õiglase ülemineku fond Ida-Virumaa murrangulisele õitsengule pöörab, toovad ka tuntava tulemuse või mitte.

Lõppev aasta oli selle fondi 340 miljoni euro jaotamise aasta. Järgmine peaks olema suur ehitamise ja töötajate värbamise aasta. Ülejärgmise aasta suvel peavad olema valmis kõik toetuse abil tehtud uued tehased, inkubaatorid, filmipaviljonid, hotellid, lasteaiad, kogukonnamajad, kardirajad, kirveheitmise keskused ja paljud muud fondi toel rajatavad asjad.

Töötus peaks maakonnas hakkama ludinal vähenema, inimesed saama ümber õpetatud ja nende sissetulekud mühinal tõusma. Kasvama peaks ka Ida-Virumaale kolida soovivate inimeste arv ja ühes sellega kinnisvarahinnad.

Kui mujal Eestis ehitusturg vindub, siis Ida-Virumaal tasub oodata buumi. Kümned fondist toetust saanud suuremad objektid tuleb lähima poolteise aasta jooksul valmis ehitada. Kui magnetitehas on Narvas juba valminud, siis enamik ülejäänud algatusi on praegu veel hoovõturajal stardiluba ootamas.

Üks asi on saada fondilt jaatav otsus rahalise toetuse kohta. Kuid kokku tuleb ajada ka omaosaluseks nõutav raha. Selleks peab välja rääkima laenuraha pankadest, kes tuleb panna uskuma selle ettevõtmise elujõusse. Lisaks peab võimalikult kiiresti läbima bürokraatia takistusrajad. Fondi tingimuste järgi peab suurem osa toetust saanud objektidest olema valmis 2026. aasta augustiks. Ehk jäänud on vaid poolteist aastat.

Nii mõnedki toetust saanud ettevõtted on juba ka loobunud. Mitmed kõhklevad, kas ikkagi on mõistlik võtta see risk. Nende loobumise korral tekib võimalus neil, kes esialgu joone alla jäid, kuid küsitavaks muutub, kas neil on enam võimalik nõutavast tähtajast kinni pidada.

On mõistetav, et seni kuni pole tulemusi, on suuremal osal Ida-Viru inimestest ka keeruline mõista, mil moel õiglase ülemineku fond nende elu paremaks muudab. Aastaid kestnud põlevkivitööstuse lämmatamine on toonud piirkonnas juurde töötust ja vaesust. Poliitikute aastaid kestnud juttu sellest, kuidas õiglase ülemineku fond on universaalne rohi Ida-Virumaa kõigi valude vastu, on olnud keeruline tõsiselt võtta, kui pole tulnud uusi ettevõtteid ja töökohti. Seni.

Nüüd aga peaks kätte jõudma aeg, mil need ettevõtted hakkavad Ida-Virumaal nagu seened pärast vihma lühikese aja jooksul kasvama. Lisaks magnetitele on Ida-Viru tulevastes tehastes kavas hakata muu hulgas tootma näiteks proteiini, päikesepaneele, termotöödelud laudu ja muid puittooteid, õhugaase, vinüülplaate ja palju muud. Rajatavad ettevõtted loovad uusi tulevikuväljavaateid kohalikele inimestele, aga ka Ida-Virumaa naabritele. Sest on üsna tõenäoline, et Peipsi äärde Uuskülasse rajatavas loodusspaas hakkavad tööl käima ka Jõgevamaa inimesed ja Jõhvi filmilinnakus ning Kohtla-Järvele ja Kiviõlisse rajatavates tehastes leiavad töökoha ka Lääne-Virumaa inimesed, kellest osa võivad sinna kanti elamagi kolida.

Õiglase ülemineku fond aitab muuta Ida-Virumaa elu paremaks ja mitmekesisemaks. Samas ei ole mõtet seada ootusi üleliia kõrgele. Kliimaseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et põlevkivisektori kadumisel võib Ida-Virumaal sattuda otsesesse vaesusriski vähemalt 8000 inimest. Samas on seletuskirja koostaja optimistlik, prognoosides, et suur osa praegustest töötajatest jääb selleks ajaks pensionile ning õiglase ülemineku fondi toel luuakse maakonda 1300-1400 töökohta, millele lisanduvad kaudsed töökohad.

Siinkohal on tähtis arvestada, et praegune õiglase ülemineku fond püüab suure hilinemisega ravida eelkõige neid sotsiaal-majanduslikke haavu, mida Euroopa kliimapoliitika on Ida-Virumaal põhjustanud juba eelnevate aastate jooksul, mil põlevkivisektoris ja sellega seotud ettevõtetes on kadunud tuhandeid hea palgaga töökohti. Ehk praegused 340 miljonit eurot on vaid vanade vigade kasin remondiraha. See on väikse pindalaga plaaster, millega püütakse katta varasemaid ulatuslikke haavu. Võrdluseks, Ida-Viru põlevkiviettevõtete poolt riigile tasutav ühe aasta maksutulu on kordades suurem.

Kui poliitikud tahavad ellu viia eesmärgi lõpetada Eestis täielikult põlevkivi kasutamine, siis tuleks juba praegu seada atra teise ja kolmanda õiglase ülemineku fondi jaoks. Liiga valus oleks uuesti sama reha otsa astuda: et esmalt otsustatakse ära, kuidas olemasolevad tööstused kinni panna, ning alles seejärel hakatakse mõtlema, millised mõjud sellega kaasnevad, ja pidama kärajaid, mida siis nüüd peale hakata.