Jah, suhtlus haridusministeeriumiga on olnud kohati konarlik ning on esinenud üsna palju möödarääkimisi, ent see ei tähenda sugugi, et linn poleks uutest koolimajadest kuidagi huvitatud olnud. Iga investeering Ida-Virumaale on otsene julgeoleku tagatis: uus koolimaja tagab ühtlasi paremad töö- ja õpitingimused ning uus hoone on alati üks tugev argument ka edasises värbamistöös. Ehkki elame majanduslikult keerulistel aegadel, ei taha ma isiklikult maha matta veelgi laiema hariduslinnaku loomise ideed. Sinna oleksid lisaks uutele koolidele ja spordiväljakutele ehitatud ka raamatukogu ja riiklik üürimaja, et majutada linna tööle tulevaid koolitöötajaid ja muid spetsialiste tänapäevastes tingimustes.
Rääkides lähemalt sellest, miks otsustamine ja läbirääkimised oodatust rohkem aega on võtnud: linn on pakkunud Järve kooli ehitamiseks erinevaid asukohti, eelistades omalt poolt Katse 2 kinnistut, kus praegu asubki Järve kool, sest seal on olemas kehtiv detailplaneering. Riigil oli seevastu kindel soov ehitada see Kohtla-Järve gümnaasiumi lähedusse, et sporditaristut saaksid jagada kaks kooli. Ent sellest soovist saime teada suhteliselt viimasel hetkel, mitte läbirääkimiste esimeses etapis. See oli ühtlasi põhjus, miks me ei saanud pakutud asukohta kohe rutakalt aktsepteerida - tegemist on ikkagi suure otsusega, mis vajab kooskõlastust nii koolipere kui ka kogukonnaga. Seetõttu pidasime maha ridamisi koosolekuid ja läbirääkimisi, et jõuda kõigi osapooltega asukoha osas konsensusele.
Jah, arusaadavalt on europrojektidel oma üsna paindumatud tähtajad, kuid sedavõrd põhimõttelisi otsuseid, mis puudutavad sadu õpetajaid ja õpilasi, kiirustades ja osapooli kaasamata teha lihtsalt ei saa. Linn lihtsalt ei saanud jätta ära kuulamata ka kogukonna, ennekõike slaavi põhikooli hoolekogu muret. Nad ei soovinud, et koolipere peaks mitu korda kolima, tekitades lisastressi, arvestades koolide liitmist, üleminekut eestikeelsele õppele ja paljut muud.
/nginx/o/2024/01/19/15838537t1h69c9.jpg)
/nginx/o/2024/08/23/16308200t1h59aa.jpg)