Globaalne narkoäri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tänases Põhjarannikus kirjeldatud narkotransiidi korraldamises kahtlustatava jõugu juhtum, mis küll alles ootab kohtulahendit, võib tavainimesele jahmatavalt suure mastaabiga olla, ent mitte uurijatele ja prokuratuurile, kes juba mitmeid aastaid tagasi seadsid endale eesmärgiks jõuda välja uimastiäri korraldajateni.
Mäletame ju veel 1990. aastatest, kui uimastiprobleemid meie endi koduõuele tulid, kuidas inimesed kirusid politseid, et see on võimetu uimastite levitajatega võitlema, mistõttu narkootikumid hävitavad üha rohkem noori elusid.
Mingil ajal loodi narkopolitsei, kes suutis üksikuid uimastilevitajaid ka tabada, kuid ikka seisis kohtuotsustes "omandas tuvastamata isikult narkootilist ainet".
Võib öelda, et esimene suurem õnnestumine oli ametivõimudel 2010. aastal, kui võeti kinni Narvast narkojõuku juhtinud Oleg Jambajev, kes 10 aastaks vanglasse saadeti. Erisugused vanglakaristused said ka tema ligi 30 jõuguliiget.
Ametivõimudele on teada, et Eestisse jõuab hašiš Hispaaniast (sinna omakorda Marokost) ning Hollandist − need kaks riiki on teadaolevalt selle mõnuaine "hulgilaod" Euroopas. Hollandis on kanepi tarvitamine küll seaduslik, kuid kui palju seda jõuab sealt teistesse riikidesse, pole teada.
Selleks, et suuri narkotransiite efektiivselt sulgeda, peavad eri riikide ametivõimud koostööd tegema. Seda tehaksegi. Ent tõhusamaks võitluseks tuleks jõuda lõpuks ka tarneallikateni.